mai 21, 2008

Gruusia valib täna parlamenti

Gruusias (ehk Georgias, ehk Jürimaal) toimuvad täna tuhandete vaatlejate valvsa pilgu all lõpuks kauaoodatud (või kauakardetud – sõltub vaatepunktist) parlamendivalimised, kus suure tõenäosusega nopib võidu president Mihhail Saakašvili partei Rahvuslik Liikumine. Võtmeküsimuseks on peaasjalikult see, kui suureks just täpselt kujuneb Rahvusliku Liikumise ülekaal.

USA uuringufirma Greenberg Quinlan Rosner Research värske küsitluse põhjal toetaks üleriigiliste valimisnimekirjade puhul

*Rahvuslikku Liikumist toetas 43 protsenti valijaist

*Kristlike Demokraatide poolt hääletaks 14 protsenti (Gruusia tuntuima telestaari ja telekanali Imedi endise ankru Giorgi Targamadze erakond – põhineb peamiselt Targamadze isiklikul populaarsusel)

*Ühinenud Rahvusnõukogu toetas 11 protsenti (tuntud ka Ühinenud Opositsiooni nime all – tegemist on 9 peamise opositsioonipartei liiduga)

*Tööparteid toetas 5 protsenti (erakonna liider on üks tuntumaid Gruusia populiste šalva Natelašvili)

*Vabariiklikku Parteid toetas 2 protsenti (liidriks David Ušupašvili)

Ühemandaatilistes ringkondades toetas Rahvuslikku Liikumist 48 protsenti valijaist.

Siinkohal on vältimatu teha kõrvalepõige Gruusia valimissüsteemi põnevasse maailma.
Nimelt teevad grusiinid täna valimissedelile vähemalt kaks risti.
Esimese risti teevad nad partenimekirja taha – pool 150st parlamendikohast selgitatakse välja üleriigilistele partenimekirjadele antud toetuse põhjal proportsionaalse süsteemi alusel (valimiskünnis – 5 protsenti häältest).

Teise risti teeb jürimaalasest valija talle enim meeldiva üksikkandidaadi nime taha. Sest teine pool ehk ülejäänud 75 kohta parlamendis selgitatakse välja ühemandaadilistest valimisringkondades majoritaarse süsteemi alusel (valimiskünnis – vähemalt 30 protsenti häältest).

Mõningaid väiksemat mõõtu üllatusi võib tänane päev muidugi tuua, sest sama ülal viidatud uuringu kohaselt pidas ainult 53 protsenti valijatest tõenäolisels, et läheb täna hääletama. Sellest 53st protsendist omakorda 19 protsenti polnud veel otsustanud, keda ta siis ikkagi toetab.
(Greenberg Quinlan Rosner`i uuringu käigus intervjueeriti 1200 respondenti, veaprotsendiks on 2,8. Huvilised saavad uuringutulemuste kokkuvõtte alla laadida siit).

Nende võimalike üllatuste mõõtkava illustreerimiseks: mõttekoja Jamestown Foundation analüütik Vlad Socor on mõne päeva eest viidanud hinnangutele, milliste kohaselt võib Rahvuslik Liikumine noppida 50-67 protsenti parlamendikohtadest (Georgia Holds Parliamentary Elections In a Dangerous Security Environment )

Veel veidi relevantset valimisstatistikat:

*hääleõiguslikke kodanikke on Gruusias 3,47 miljonit

*valimisi jälgib 5000 kohalikku vaatlejat Gruusia valitsusvälistest organisatsioonidest ning 1300 rahvusvahelist vaatlejat

*osalevad 12 valimisliitu ja üksikparteid

Gruusia praeguse parlamendi koosseisuga on seejuures keerulised, pikemat seletamist nõudvad lood.
Nimelt on praeguse parlamendi koosseisus 235 liiget. Gruusia põhiseaduse varasema redaktsiooni põhjal täideti 150 kohta parlamendis parteinimekirjade alusel, 75 kohta majoritaarse süsteemi alusel üksikmandaadiga valimispiirkondades ning 10 kohta oli reserveeritud Gruusia sõjapõgenikele Abhaasiast.

2003. aasta sügisel toimunud parlamendivalimisi võltsiti massiliselt, see vallandas Rooside revolutsiooni ning kukutas Eduard ševardnadze režiimi.
2004. aasta jaanuaris peetud presidendivalimised (välismaiste vaatlejate poolt ausaks tunnistatud) võitis Saakašvili.
2004. aasta 28. märtsil toimusid parlamendi nn kordusvalimised.

Kuid tähele tuleb panna seda, et nendel 2004. aasta märtsivalimistel läks „jagamisele“ vaid 150 kohta ehk parteinimekirjade alusel täidetav osa. Seda seetõttu, et just parteinimekirjade alusel toimunud hääletamisprotsessi sekkus ševardnadze režiim. 85 parlamendikohta (ühemandaadilised ja sõjapõgenike kohad) jäid nendel valimistel puutumata, nendele saadikutoolidele jäid istuma 2003. aasta sügisel sinna valitud inimesed.

2004. aasta 28. märtsi valimistel osales kokku seitse valimisliitu ja parteid, valimiskünniseks oli toona 7 protsenti häältest ning selle ületasid ainult kaks osalejat – Saakašvilit toetav valimisliit Rahvuslik Liikumine – Demokraadid („Demokraadid“ tähistas Nino Burdžanadze parteid) ja valimisliit Parempoolne Opositsioon (koondas kahte parteid: Uued Parempoolsed ja industrialistid). Rahvusliku Liikumise toetuseks oli 67 protsenti häältest, Parempoolsel Opositsioonil 7,6 protsenti.
150st parlamendikohast 135 läks Rahvuslikule Liikumisele ja 15 Parempoolsele Opositsioonile.

Remargi korras: välisvaatlejad ja rahvusvahelised organisatsioonid tunnistasid need valimised demokraatilikele normidele vastavaiks. Tõsi küll, mööndusega, et valimised toimusid „revolutsioonijärgses õhkkonnas“.

Võis jääda mulje, et Saakašvili erakond sai parlamendi täielikult oma kontrolli alla, kuid siin tulevadki mängu need eepoolmainit 85 saadikukohta. Sest tegelikkuses on Gruusia parlamendi senises koosseisus peale Rahvusliku Liikumise fraktsiooni veel kuus fraktsiooni ja saadikuühendust, lisaks veel sõltumatud ehk fraktsioonidesse mittekuuluvad saadikud (täpsemalt vt Gruusia parlamendi koduleheküljelt) .
Nende kuue fraktsiooni ning sõltumatute saadikute arvuks on ühtekokku 94 ning jagunevad nad järgmiselt:

*Demokraatlik Rinne – 15 saadikut (siia kuulub üks opositsiooniliidritest Levan Gatšetšiladze)

*Majoritaanid – 19 saadikut

*Sõltumatud Majoritaanid – 12 saadikut

*Parempoolne Opositsioon – 10 saadikut (üks liikmetest on teine tuntud opositsiooniliikumise figuur David Gamkrelidze)

*Gruusia Regioonid – 10 saadikut (tegemist on Adžaaria endise liidri Aslan Abašidze endise võimupartei Taassünd liikmetest koosneva fraktsiooniga, siia kuulub näiteks ševardnadze kunagine pressiesindaja Vahtang Abašidze, kelle sugulusastet Adžaaria endise isevalitsejaga ei õnnestunud mul paraku tuvastada.)

*Industrialistid – 10 saadikut

*sõltumatud saadikud – 18 inimest