oktoober 9, 2015

Eurooplaste digitaalne umbusk

AFP/Scanpix
A marksman of the battalion Donbass Battalion, a volunteer militia group devoted to ensuring a united Ukraine, looks down the scope of his rifle searching for pro-Russian separatists, at a position held by Ukrainian forces in the village of Shyrokyne, Donetsk region on July 3, 2015. Pro-Russian fighters have withdrawn from a strategic frontline village, Ukraine's military reported on Friday, although some troops doubted whether the surprise retreat and lull in fighting would last.
A marksman of the battalion Donbass Battalion, a volunteer militia group devoted to ensuring a united Ukraine, looks down the scope of his rifle searching for pro-Russian separatists, at a position held by Ukrainian forces in the village of Shyrokyne, Donetsk region on July 3, 2015. Pro-Russian fighters have withdrawn from a strategic frontline village, Ukraine's military reported on Friday, although some troops doubted whether the surprise retreat and lull in fighting would last.

Euroopa Kohus langetas teisipäeval ajaloolise otsuse, kui kuulutas 15 aastat vana nõndanimetatud „turvalise sadama“ leppe Euroopa Liidu ja USA vahel kehtetuks. Leppe järgi liikusid eurooplaste digitaalsed andmed USA serveritesse, kus siis USA firmad neid oma kommertshuvides töötlesid. Enamasti tähendas see reklaami digitaalsetele kasutajatele. Aga lepe hõlmas ka üleatlandilisi firmasid, kes pidid näiteks oma palgaandmed Euroopast USAsse saatma.

Euroopa Kohus langetas teisipäeval ajaloolise otsuse, kui kuulutas 15 aastat vana nõndanimetatud „turvalise sadama“ leppe Euroopa Liidu ja USA vahel kehtetuks. Leppe järgi liikusid eurooplaste digitaalsed andmed USA serveritesse, kus siis USA firmad neid oma kommertshuvides töötlesid. Enamasti tähendas see reklaami digitaalsetele kasutajatele. Aga lepe hõlmas ka üleatlandilisi firmasid, kes pidid näiteks oma palgaandmed Euroopast USAsse saatma.

Lepe muutus kahtlaseks siis, kui andmekaitseaktivist, Austria õigustudeng Max Schrems esitas kaks aastat tagasi kaebuse Facebooki Iiri haru vastu. Schrems väitis, et Facebook ei kaitse tema andmeid, sest USA vilepuhuja Edward Snowden oli paljastanud, kuidas USA eriteenistused, eriti Rahvuslik Julgeolekuagentuur (NSA) olid Facebookist ja teistestki tuntud digitaalkeskkondadest saanud kodanike isiklikke andmeid. NSA jälgis salajase programmi Prism abil kasutajate digitaalset ajalugu, online-vestlusi, manuste edastamist ja e-posti sisu. Nüüdseks on ka selgunud, et Euroopa Kohtu otsus on tagasiulatuva jõuga. See tähendab, et kõik andmevood Euroopast USAsse alates 2000. aastast on ebaseaduslikud. Turvalise sadama leppega olid ühinenud umbes 4400 USA firmat. Neid võivad nüüd oodata sanktsioonid. Seega jääb praegu selgusetuks, kuidas edaspidi andmevood Euroopast USAsse jõuavad ja kuidas peaksid USA firmad eurooplastega digitaalset äri ajama.
Euroopa Liit ja USA on töötanud umbes kaks aastat uue turvalise sadama leppe kallal. Kohtu otsus paneb nüüd läbirääkijad surve alla, et lepe valmis saaks, ent see võib ka olukorra keeruliseks muuta. Uuest leppest oodati juba varem, et see annab eurooplastele suurema sõnaõiguse selle üle, kuidas nende kohta käivat digitaalset informatsiooni kogutakse ja töödeldakse. Ent The New York Timesiga anonüümselt kõnelenud, asjaga kursis olevad inimesed nentisid, et kõnelused on stoppama jäänud küsimuses, missuguse juurdepääsu andmetele peaks andma USA eriteenistustele.
The New York Times märgib veel, et kõnelused näitavad ka erinevat suhtumist digitaalsete andmete kaitsmisse. USAs nähakse andmekaitset pigem kui tarbijakaitse küsimust, Euroopas aga võrdub andmekaitse peaaegu et sääraste põhiõigustega nagu sõnavabadus. Eelmisel aastal otsustas Euroopa Kohus, et igaüks võib küsida säärastelt otsingumootoritelt nagu Google oma andmete eemaldamist otsingutulemuste seast. Euroopa aktivistid ütlesid, et see nõndanimetatud ’õigus olla unustatud’-otsus aitab kaitsta inimeste digitaalset privaatsust, ent USAs nentisid paljud, et otsus piirab sõnavabadust.
Tõepoolest, olen mitmel korral tutvustanud lääneeurooplastele Eesti ID-kaardiga seotud võimalusi ja pea alati on nende esimeseks küsimuseks olnud, kuidas on lood isikuandmete kaitsega. Mure oma isikuandmete pärast on ka põhjuseks, miks Lääne-Euroopa jääb Eestist maha e-riigi loomisel. On hea, et Eesti annab paljudele edasi oma e-riigi kogemust, kuid alati jääb küsimuseks, kuidas Eesti e-riigi kogemusega tutvunud poliitikud ja ametnikud suudavad selle vajalikkuses veenda oma riigi kodanikke. Pole ka kahtlust, et Euroopa Kohtu teisipäevane otsus vaid suurendab lääneeurooplaste umbusku digitaalsete andmete edastamise vastu. Suhted ameeriklastega peavad aga taas läbi tegema uue tuleproovi.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 09.10.2015.

Kategooriates: Blogi

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar