veebruar 6, 2015

Eurooplased eesliinile!

NATO kaitseministrite äsjasel kohtumisel Brüsselis langetati terve rida septembrikuisel Wales´i tippkohtumisel kokkulepitu rakendamisele suunatud ja seeläbi Eesti jaoks olulisi otsuseid. Eestisse toovad need nii mitukümmend Tallinnas loodavas NATO juhtimiselemendis alaliselt töötama hakkavat NATO staabiohvitseri kui ka senisest veelgi rohkem liitlaste sõdureid.

NATO kaitseministrite äsjasel kohtumisel Brüsselis langetati terve rida septembrikuisel Wales´i tippkohtumisel kokkulepitu rakendamisele suunatud ja seeläbi Eesti jaoks olulisi otsuseid. Eestisse toovad need nii mitukümmend Tallinnas loodavas NATO juhtimiselemendis alaliselt töötama hakkavat NATO staabiohvitseri kui ka senisest veelgi rohkem liitlaste sõdureid.

Kohtumise keskseks tulemiks oli otsus NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus loodava eriti kiire reageerimisajaga väeüksuse (Very High Readiness Joint Task Force – VJTF) suuruse kohta. Selle kiirreageerimisväe tuumikuks saab olema brigaadisuurune maaväeüksus, mille elemendid oleks suutelised tegevusse astuma 2-3 päeva jooksul.
NRF ise loodi küll juba enam kui kümmekond aastat tagasi, kuid olukorras kus liitlasriikide tähelepanu ja resurssid olid keskendunud Afganistanile ja teistele NATO missioonidele, jäi ta omamoodi vaeslapse rolli ning ei ole suutnud seni õiget rolli leida. Nüüdsete otsustega nähakse lisaks ette kogu NRFi tugevdamine nii et see üksus oleks valmis VJTF-i toetama suurema kriisi korral.
Tähelepanuväärne on, et loodava kiirreageerimiväe mehitamine jääb Euroopa liitlaste kanda. Nö raamriikideks, kelle poolt eraldatava tuumiküksuse külge ka teised liitlased oma panuseid seovad, hakkavad rotatsiooni korras Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Poola ja Hispaania. Ameerika Ühendriigid omakorda panustavad peamiselt õhutranspordi ning erinevate luure- ja seirevõimetega. Selline lahendus kannab endas märki sellest, et NATO idatiiva riikide julgeolekumuredega tegelemine ei jää vaid Ameerika Ühendriikide ülesandeks, vaid ka NATO Euroopa liitlased osalevad sõjaliselt regiooni julgeoleku tagamises.
Kuna käesoleval aastal tegevusvalmiduses oleva NRFi tuumik on moodustatud Saksa-Hollandi korpuse baasil, siis on need kaks riiki ühes Norraga ka nö katsejänesteks, kelle üksused juba käesoleval aastal hakkavad harjutama VJTF-i kontseptsiooni toimimist. Nii võis maineka Saksa päevalehe Frankfurter Allgemeine Zeitungi 5.veebruari numbris teemat käsitlev artikkel uhkelt deklareerida „Sakslased eesliinile!“ (Die Deutschen an die Front!). Ajalehe andmetel paigutab Saksa Bundewehr eeloleval kevadel meie regiooni täiendavalt ka oma õhudessantkompanii, mis hakkab roteeruma Poola ja Balti riikide vahel.
Eelneva jutu taustal ei tasu midugi unustada seda, et Eesti jaoks jääb endiselt äärmiselt oluliseks, et Ühendriigid kui ülekaalukalt NATO juhtiv sõjaline jõud oleks oma üksustega Eestis alaliselt kohal. Eesti poliitikud ja kaitsevaldkonna spetsialistid on aga korduvalt väljendanud lootust, et lisaks meil juba paikevale USA üksusele ja NATO õhuturbele hakkaks Eesti pinnal nägema ka Euroopa riikide maavägede sõdureid. Võib eeldada, et hetkel Tapal õppustel viibiv Hollandi kompanii on seega omamoodi esimeseks pääsukeseks, millele hakkavad peagi järgnema ka teised Euroopa väeüksused. See omakorda rõhutab veelkord liitlaste Eestis paiknemiseks ja tegutsemiseks vajaliku taristu ja harjutusalade väljaarendamise tähtust.

Kategooriates: BlogiSildid: