aprill 15, 2016

Euroopa sõnavabaduse rasked päevad

(FILES) This combo made with file pictures shows Turkish President Recep Tayyip Erdogan (L) in Lima on February 2, 2016 and German TV comedian Jan Böhmermann on February 22, 2012 in Berlin. German Chancellor Angela Merkel on April 15, 2016 authorised a Turkish demand for criminal proceedings against Boehmermann over a crude satirical poem about President Recep Tayyip Erdogan in a bitter row over free speech. / AFP PHOTO / dpa AND AFP PHOTO / Britta PEDERSEN AND SEBASTIAN CASTAÑEDA / Germany OUT
(FILES) This combo made with file pictures shows Turkish President Recep Tayyip Erdogan (L) in Lima on February 2, 2016 and German TV comedian Jan Böhmermann on February 22, 2012 in Berlin. German Chancellor Angela Merkel on April 15, 2016 authorised a Turkish demand for criminal proceedings against Boehmermann over a crude satirical poem about President Recep Tayyip Erdogan in a bitter row over free speech. / AFP PHOTO / dpa AND AFP PHOTO / Britta PEDERSEN AND SEBASTIAN CASTAÑEDA / Germany OUT

Euroopas on sõnavabadus taas küsimärgi all pärast seda, kui Türgi kaebas kohtusse saksa koomiku, kes pilas 31. märtsil oma klipis Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani.

Euroopas on sõnavabadus taas küsimärgi all pärast seda, kui Türgi kaebas kohtusse saksa koomiku, kes pilas 31. märtsil oma klipis Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani.

31-aastane koomik Jan Böhmermann luges videoklipi ajal ette ka luuletuse, mille järgi represseerib Erdogan kurde ja kristlasi ning seksib loomadega. Video ise on nähtav ka YouTube’is ega ületa mingeid tavalisi pilapiire.
Ilmselt oli just luuletus see, mis ajas Erdoganil kopsu üle maksa. Böhmermanni šõud, selle hulgas ka pilavideot näidanud Saksa telekanal ZDF võttis šõu päev hiljem selle eetrisseminekut netist maha, kuid taastas selle 24 tundi hiljem, välja arvatud luuletus.
Veidi enam kui aasta tagasi tabas Pariisis mõrvarlik rünnak Charlie Hebdo toimetust, kui viimane oli julgenud oma karikatuuridel nalja heita islami üle. Ent toona oli tegemist üksnes terroristidega, keda tuleb võtta muidugi tõsiselt, kuid kes siiski ei esinda ühtki tunnustatud riiki.
Ses mõttes on Türgiga asi tõsisem, sest tegemist on suure riigiga Euroopa kõrval. Veelgi keerulisemaks muudab aga kogu loo Euroopa Liidule rändekriis, kus Türgi mängib pearolli. Teatavasti on Euroopa Liit sõlminud Türgiga lepingu põgenike tagasivõtmise osas ja lubanud Türgile ka raha.
Juba lepingu sõlmimise ajal hoiatasid kriitikud, et Euroopa Liit võib taganeda oma põhiväärtustest, milleks on inimõigused, sealhulgas sõnavabadus, et panna piir põgenikele. Ei ole kahtlust, et põgenikud ähvardavad samamoodi Euroopa seniseid aluseid. Ning Euroopa poliitikud, eriti Saksa kantsler Angela Merkel, on varmad rahvale näitama lepingu toimimist.
Erdogani Saksa õigusesindaja Michael-Hubertus von Sprenger ütles EUObserveri teatel, et ta on valmis minema kaebusega Saksa ülemkohtuni välja kui vaja. Tema sõnul soovis Erdogan isiklikult, et Böhmermanni karistataks.
Kui Böhmermann mõistetakse süüdi, võib teda Erdogani isikliku solvamise eest ähvardada kuni aastane vanglakaristus, ent teda ootab ka teine süüdistus, mille järgi karistatakse võõrriikide või nende esindajate solvamise eest. See võib lõppeda juba kolmeaastase vanglakaristusega.
Türgi rändelepingu kriitikud juhtisid kohe algul tähelepanu sellele, et Türgi represseerib kodust ajakirjandust ja opositsiooni. Kokku on Erdogani ajal süüdi mõistetud 1800 inimest, kes olla tema bürood solvanud. Hiljuti toimus võimude suur rünnak opositsioonilise meedia Zaman vastu. Ent ikkagi uskusid vaid vähesed, et Erdogani käed võivad ka Saksamaale endale ulatuda.
Merkel on põhimõtteliselt samas olukorras nagu Taani mõni aasta tagasi. Toona avaldas Taani ajaleht Jyllands-Posten prohvet Muhamedi karikatuurid. Sellele järgnes pahameele- ja vägivallalaine Araabia maades ning Taani majandussuhted Araabia maadega said tagasilöögi. Sõnavabadust Taani siiski ei ohverdanud. Mida teeb Saksamaa?
Eks ole siin Eestiski neid, kes on rääkinud vajadusest mitte nii palju Venemaa suunal suud pruukida, sest siis avanevat Vene turg ja äri Eesti ning Venemaa vahel võtab üles uued pöörded. Seni pole kedagi Moskva solvamise eest kohtusse kaevatud. Muude riikide puhul on aga olnud veidi teisiti. Kui Tujurikkuja näitas mõni aasta tagasi hiid-Haloneni, soovitas mõni tõsimeeli Soome ees vabandada. Tujurikkuja on praeguseks lõpetanud ja huvitav olekski teada, mis juhtunuks, kui pilke alla oleks sattunud Türgi.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 15.04.2016.

Kategooriates: Blogi

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar