jaanuar 12, 2023

Euroopa pöörab pilgu India ja Vaikse ookeani piirkonna poole: Eesti ja Jaapani huvid

AP/Scanpix
Jaapani peaminister Fumio Kishida kõnnib koos Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga enne kohtumist Euroopa Ülemkogu hoones Brüsselis 24. märtsil 2022.
Jaapani peaminister Fumio Kishida kõnnib koos Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga enne kohtumist Euroopa Ülemkogu hoones Brüsselis 24. märtsil 2022.

Suurriikide uut laadi konkurentsist ümber kujundatud rahvusvahelises korras on toimunud pöördelised muutused. Revanšistlik Venemaa on vallandanud barbaarse sõja suveräänse Euroopa riigi vastu, samas kui üha riiakam ja militariseerunum Hiina kujutab endast ilmset ohtu India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Vastuseks muutuvale dünaamikale ja geopoliitilise olukorra pingestumisele hakkab Euroopa nüüd uue reaalsusega kohanema ja pöörab suuremat tähelepanu sellele kaugele piirkonnale.

Eesti ja Jaapan ei pruugi küll esmapilgul koostööpartneriteks sobida, kuid riikide vahel on ka olulisi sarnasusi ja ühiseid huve, mida on võimatu eirata. Ajal, mil jätkuvad Venemaa jõhker sissetung Ukrainasse ja Hiina territoriaalsed pretensioonid Taiwanile, kinnitab Jaapani kindel toetus India ja Vaikse ookeani piirkonnas, kui olulisel kohal on piiratud ressursside tingimustes ülemaailmsete raskustega toimetulekul ühtsus, konsensus ja solidaarsus. Välis- ja julgeolekupoliitika eksperdid on koostanud selle aruande, et parandada meie arusaamist Eesti ja Jaapani julgeolekuprobleemidest, olgu need siis küber- ja inforuumi ohud, kaubanduse, energia- ja toiduvarustuse katkestused või autoritaarsed naabrid. Eesmärk on astuda samm lähemale ühisele ohutajule.

Teadvustades enneolematuid ülemaailmseid julgeolekuprobleeme ja reeglitel põhinevat korda varitsevaid ohtusid, millega demokraatia ja demokraatlikud riigid kõikjal silmitsi seisavad, uuritakse selles aruandes kriitiliselt, kas Euroopa Liidu piirkondlik strateegia maksimeerib ja realiseerib ELi kogu potentsiaali India ja Vaikse ookeani piirkonnas, mis paneb proovile Euroopa Liidu tegevusvõimekuse ning määrab ühtlasi tema rolli järgmisteks aastakümneteks, kui mitte sajanditeks. Kuna intensiivistub USA ja Hiina vaheline võidujooks tehnoloogilise hegemoonia pärast, milles ka Jaapan ja Eesti pole kaugeltki neutraalsed ega juhuslikud vaatlejad, tuuakse aruandes esile, millist riiklikku poliitikat ja võimekust on vaja konkurentsis püsimiseks ja selleks, et kõrvaldada majandusliku julgeoleku vaatenurgast nii praegusi kui ka tulevasi puudusi.

Hiina kui suurriigi – mitte üksnes majanduse, vaid ka sõjalise võimekuse mõttes – võimsa esilekerkimisega kaasneb enesekindel ja sageli ründav välispoliitika, mida saavad tunda nii Euroopa kui ka India ja Vaikse ookeani piirkond. Pekingi autoritaarne režiim kasutab nutikalt ära võimuvaakumit, kus iganes ta seda kohtab. Selles aruandes hoiatatakse Hiina-kesksusest tingitud vanade vigade kordamise eest ja soovitatakse edendada mitmekülgset koostööd Jaapaniga nii ELi-Jaapani kui ka Eesti-Jaapani suhetes. Aruandes soovitatakse, et ELi liikmesriigid ja liit tervikuna peaks ka edaspidi tuginema India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiatega saavutatud edule ja muutma oma taktikat, et leida sarnase mõtteviisiga partnereid.

Peale selle tuletatakse meelde, et igas valdkonnas, alates teabevabadusest ja lõpetades info- ja küberturbega, on oluline juhtimine. Kirjeldatakse ka Jaapani avaliku arvamuse muutumist, kus on nii meediast, akadeemilistest ringkondadest kui ka võimukoridoridest välja tõrjutud aastakümneid kestnud kahjulik Venemaa-kesksus ja mille tulemusena on ühiskond edukalt võidelnud pahatahtlike välismaiste desinformatsioonikampaaniatega. Eesti ja Jaapan peaks hõlbustama digipööret väljaspool oma riigipiire, edendama majanduslikku julgeolekut ning tipptehnoloogia abil suurendama oma geopoliitilist mõjukust.

Aruandes käsitletakse ka Hiina ja Venemaa suhteid, mida vaadeldakse Hiina naaberriikidega seostuvate strateegiliste huvide kontekstis. Kui Venemaal õnnestub koondada lääneriikide tähelepanu ja mitmekülgne abi Ukraina sõjale, annab see Hiinale Taiwani väinas rohkem tegutsemisvabadust. Kuna Euroopas möllab sõda, peaks olema selge, et agressori vaigistamine järeleandmiste ja pealtnäha nutikate kompromissidega ainult julgustab teda ja muudab ta nii territoriaalsetes nõudmistes kui ka sõjakates käikudes veelgi agressiivsemaks. Et vältida konflikti puhkemist Taiwani väinas, peaks EL tugevamalt toetama oma liitlaste ja partnerite puutumatust, asudes vastukaaluks Hiina tegevusele India ja Vaikse ookeani piirkonnas juba ennetavalt reeglitel põhinevat maailmakorda kaitsma.

Lae alla ja loe (inglise keeles): Europe’s Indo-Pacific Tilt (PDF)

Kategooriates: Publikatsioonid