Euroopa Liit taas kimpus Kreekaga

Kreeka on sattunud taas löögi alla. Kui uskuda ajalehe The Financial Times teateid, on Euroopa Liidu ametnikud avaldanud Ateenale survet, märkides, et kui Kreeka ei saa korda oma piiri, võib Kreekat ähvardada Schengeni viisaruumi liikmesuse peatamine. Täpsemalt öelduna peaks Kreeka järgima Euroopa Liidu põgenikeplaani ja lubama Euroopa Liidu piirivalveagentuuril Frontex kontrollida oma piiri.

Kreeka on sattunud taas löögi alla. Kui uskuda ajalehe The Financial Times teateid, on Euroopa Liidu ametnikud avaldanud Ateenale survet, märkides, et kui Kreeka ei saa korda oma piiri, võib Kreekat ähvardada Schengeni viisaruumi liikmesuse peatamine. Täpsemalt öelduna peaks Kreeka järgima Euroopa Liidu põgenikeplaani ja lubama Euroopa Liidu piirivalveagentuuril Frontex kontrollida oma piiri.

Sel aastal on Kreekasse saabunud üle 740 000 sisserändaja. Ent Kreeka ise eitab ametlikku survet Euroopa Liidu poolt. Nii ütles Kreeka valitsuse pressiesindaja Olga Gerosvali BBC-le, et Kreeka liikmesuse peatamist Schengenis pole kunagi tõstatatud Euroopa Liidu raames.
Võib-olla selles ongi asja iva. Kui Euroopa Liit hakkaks avaldama Kreekale survet ametlikult, tekitaks see ka ametlikke pabereid, mida peaksid järgima Euroopa Liidu ja Kreeka ametnikud. Suure tõenäosusega muudaks see aga rändekriisi lahendamise veelgi keerulisemaks. Lisaks tekitaks see mulje, et Kreekat taas nii-öelda pekstakse, arvestades, missuguse kärpepoliitika all on Kreeka eurokriisi valguses. Kõik see aga annaks populaarsust Kreeka äärmusparteidele, kellest üks on varjamatult fašistlik.
The Guardian toob veel välja, et süüdistada Kreekat Euroopa Liidu kvoodisüsteemi eiramises on veidi silmakirjalik. Nimelt on ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tunnistanud, et 160 000 inimese ümberasustamine Kreekast ja Itaaliast praeguse tempo juures lõpeks aastaks 2101. Kreeka on seni ümber asustanud 30 inimest Luksemburgi, Itaalia veel 130 inimest teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Veel ootab Kreekas ümberasustamist 150 inimest.
Lõpuks on The Guardiani arvates probleem ka selles, et Põhja- ja Ida-Euroopa riigid pole pakkunud piisavalt kohti. Siin tundub ajalehe süüdistus olevat ikkagi otsitud, arvestades, missuguse põgenikehulgaga maadlevad praegu nii Rootsi kui ka Soome. Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, on olnud küll tagasihoidlikumad, kuid põgenikud pole ka ise soovinud Ida-Euroopa riikidesse pidama jääda.
Lisaks Kreeka probleemile tulid eile teated sellest, nagu kavatseb Euroopa Liit lubada liikmesriikidel kehtestada Schengeni viisaruumis piirikontroll kaheks aastaks. Eesistujamaa Luksemburgi ettepaneku järgi tuleks kaheaastane piirikontroll kõne alla erakorraliste asjaolude tõttu, mis ähvardavad riigi poliitikat või selle sisejulgeolekut. Seni oli Schengeni süsteemi riikidel lubatud kehtestada piirikontroll kuueks kuuks.
Seega seisavad meil ees paratamatult sammud Schengeni süsteemi muutmiseks. Kas seisneb see Kreeka staatuse muutmises, piirikontrolli aja pikendamises või mõlemas, näitavad lähiaja sündmused. Võib vabalt ka olla, et tulemas on muudatus, mida me ei oska hetkel oodata. Põhiprobleem näikse olevat siiski selles, et Euroopa Liit ei suuda kontrollida oma välispiiri ja rändekriisiga kaasnevate inimeste hulk on ennustamatu. Nende probleemidega toimetulemiseks on aga vaja kiireid ja jõulisi otsuseid, mitte pabereid.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 27.11.2015.