september 25, 2015

Euroopa Liit peab rände osas olema jätkuvalt valvas

AFP/Scanpix
Slovakia's Prime Minister Robert Fico speaks at the end of an extraordinary leaders' summit on migrants at the European Council in Brussels, September 23, 2015.
Slovakia's Prime Minister Robert Fico speaks at the end of an extraordinary leaders' summit on migrants at the European Council in Brussels, September 23, 2015.

Teisipäeval hääletasid Euroopa Liidu siseministrid enamushääletusega kohustuslike pagulaskvootide sisseseadmise poolt. See tähendab 120 000 inimese ümberpaigutamist ja Eestile 362 pagulast.

Teisipäeval hääletasid Euroopa Liidu siseministrid enamushääletusega kohustuslike pagulaskvootide sisseseadmise poolt. See tähendab 120 000 inimese ümberpaigutamist ja Eestile 362 pagulast.

Ehkki põhimõtteliselt on pigem hea, et Euroopa Liit jõudis pagulaste osas üksmeelele, on selles otsuses peidus ka potentsiaalsed karid. Küsimusi on päris palju.
Esiteks pole üldse hea, et ses küsimuses kasutati enamushääletust. Seda tõdes oma blogis ka Eesti esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas, kes nimetas hääletust potentsiaalselt ohtlikuks pretsedendiks. Miks enamushääletuse kasutamine on halb?
Probleem on selles, et Euroopa Liit üritab alati jõuda konsensusele. See on Euroopa integratsiooni üks põhitõdesid, et kokkuleppele jõutakse läbirääkimiste ja kompromisside kaudu. Praegu kipub see traditsioon mõranema.
Et vastu hääletasid Ungari, Tšehhi, Rumeenia ja Slovakkia kippus rahvusvaheline meedia taas eraldama Ida- ja Lääne-Euroopat. Ka see pole kuigi hea Ida-Euroopa kuvandile. Mis siis, et see kuvand on ebatäpne – Poola koos Baltimaadega hääletas poolt.
Küsimus tuleb ikkagi esitada ka Eesti kohta. Teatavasti ütles peaminister Taavi Rõivas, et Eesti on nõus vaid vabatahtlike kvootidega. Nüüd hääletas Eesti ikkagi sundkvootide poolt. On arusaadav, et Eestil polnud suurt mänguruumi, arvestades tema kaalu Euroopa Liidus, aga mingigi seletus rahvale oleks omal kohal.
Suurim oht näib siiski olevat Euroopa Liidu paindumatuses. Mida see tähendab? Euroopa Liitu võib kujutada hiiglasliku bürokraatliku monstrumina, mis hoo sisse saades enam naljalt suunda ei muuda. Pikemaajaliste plaanide täitmiseks on selline mehhanism nii mõnigi kord hea, sest strateegiline lähenemine ei tähenda poliitilisi tõmblusi ja igapäevapoliitikat.
Ent põgenikekriis on midagi muud. See tähendab pidevat valmisolekut muuta lähenemist ja tuld kustutada. Nüüd võib tekkida olukord, kus Euroopa Liit tõstab piltlikult väljendudes ühe jala üle teise ja ütleb, et mehhanism on paigas ja muretsema enam ei pea. Mitmesugused Euroopa Komisjoni allüksused hakkavad jälgima nina paberis kinni kvootidest kinnipidamist. Aga põgenikekriis pole kaugeltki läbi. Euroopa Liit peab olema valmis uuteks otsusteks.
Ei ole ka selge, kuidas täpselt kvoodid kehtestuvad nende riikide suhtes, kes vastu hääletasid. Nii ütles näites Slovakkia peaminister Robert Fico, et tema ametiajal mingeid kvoote ei tule.
Soome aga jäi hääletusel ainsana erapooletuks, mis loetakse ikkagi vastuhääleks. Kui Soome rahvusringhääling YLE küsis vastavat selgitust Soome siseministrilt Petteri Orpolt, vastas too sõna-sõnalt nii: „Jah, need loetakse kindlasti vastuhäälteks, kui loeb reegleid nagu kurat piiblit. Oluline on siiski see, kuidas asjad paistavad. Ja praegu paistavad need Euroopas selliselt, et Soome toetas otsust, kuid ei hääletanud selle poolt.“
Kas saite aru? Igal juhul on see kui tsitaat raamatust „Jah, härra minister!“.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 25.09.2015.

Kategooriates: BlogiSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar