NATO peasekretär kindral Jens Stoltenberg avaldas eelmisel kuul oma aastaaruande, mis sisaldab kõige värskemaid andmeid liitlaste kaitsekulutuste kohta.
Ehkki 2016. aastal kandis vaid neli Euroopa liitlast (Kreeka, Eesti, Poola ja Ühendkuningriik) kaitsekulutusi kokkulepitud mahus, s.o kahe protsendi ulatuses SKTst, on Euroopa kaitsekulutuste üldine pilt oluliselt paranenud. Reaalarvestuses (2010. aasta püsivhinnad ja vahetuskursid) on 2015. ja 2016. aastal kaitsekulutusi suurendanud kõik Euroopa liitlased peale nelja. Läti ja Leedu on seda teinud vastavalt lausa 42 protsenti ja 34 protsenti. Ka Ungari, Itaalia ja Sloveenia kulutuste protsentuaalne kasv väljendub kahekohalistes numbrites. Poola, kes on üks neljast 2016. aastal kaitsekulutusi vähendanud Euroopa liitlasest, tegi seda alles pärast aastatepikkust kaitsekulutuste iga-aastast tõstmist. Kokkuvõttes on NATO Euroopa kaitsekulutused kasvanud 3,6 protsenti.
Juba teist aastat järjest on oma kaitsekulutusi suurendanud Euroopa liitlasi rohkem kui neid, kes on kulutusi vähendanud. Samuti teist aastat järjest on NATO Euroopa poole kogukulud kasvanud. Iga-aastased muutused, mis on aset leidnud peasekretäri aruandes sisalduvate andmetega hõlmatud ajavahemikul, näitavad, et eurooplased on hakanud tajuma vajadust suurendada oma kaitsele tehtavaid kulutusi.
Areng osutab ühtlasi sellele, et idapoolsed liitlased võtavad kaitsekulutuste tõstmist teistest üldiselt tõsisemalt. Ükskõik, kas nad püüavad jõuda järele oma lääne kolleegidele või tunnevad end lihtsalt kaitsetumana, aga mainitud muutus tõuseb eriti teravalt esile, kui vaadata protsentuaalset muutust kogu perioodi vältel.
See pisut süngem pilt näitab, et 2009. aastast kuni 2017. aastani on oma kaitsekulutusi kokkuvõttes suurendanud vaid kümme Euroopa liitlast.1 Isegi kui Euroopa kaitsekulutuste valdkonnas on tõepoolest pööratud uus lehekülg, on see maailmajagu ikkagi alles alustamas pikka teed tagasi usaldusväärse kaitsevõimeni.
______
1 USA kaitsekulutused vähenesid samal ajavahemikul 21,3%.
