november 14, 2007
Ekspertpaneel: Kas Läti demokraatia on vabalangemise teel?
*** Author: GARY PEACH Latvia’s current political crisis is provocative in that it represents a clash of mentalities. On one side is a narrow group of individuals who are guided by a Soviet perception of authority to maintain a grip on power, while on the other are forces advocating more transparency and liability from public officials. By “Soviet perception of authority” I generally mean a sense of moral and legal impunity with which a leader acts and makes decisions. “What I have done is right because I did it, irregardless of the consequences,” a typical adherent of this mentality would think. For these people, power-sharing is a weakness that should be avoided; transparency and rule of law represent dangerous weapons that should be undermined. Of course, stripped to its basics, this Soviet mentality is a form of arrogance, but one nurtured by years of political experience and significant financial resources.
LATVIAN CRISIS AS A CLASH OF MENTALITIES
Free-lance journalist working in Riga. He contributes to the Associated Press, The Baltic Times and other publications.
***
LATVIAN CRISIS AS A CLASH OF MENTALITIES
Author: GARY PEACH
Free-lance journalist working in Riga. He contributes to the Associated Press, The Baltic Times and other publications.
Latvia’s current political crisis is provocative in that it represents a clash of mentalities. On one side is a narrow group of individuals who are guided by a Soviet perception of authority to maintain a grip on power, while on the other are forces advocating more transparency and liability from public officials. By “Soviet perception of authority” I generally mean a sense of moral and legal impunity with which a leader acts and makes decisions. “What I have done is right because I did it, irregardless of the consequences,” a typical adherent of this mentality would think. For these people, power-sharing is a weakness that should be avoided; transparency and rule of law represent dangerous weapons that should be undermined. Of course, stripped to its basics, this Soviet mentality is a form of arrogance, but one nurtured by years of political experience and significant financial resources.
There are three personalities who have led this triumph of Homo sovieticus in Latvia: former Prime Minister Andris Skele, who informally leads the People’s Party; Ventspils Mayor Aivars Lembergs, who is currently under house arrest and awaiting trial; and Transport Minister Ainars Shlesers, who leads the Latvia’s First Party.
All three used to be bitter enemies. All three have been described as “oligarchs.” Finally, and most importantly, all three have had legal trouble. Skele figures prominently in a fraudulent digital television scheme. Shlesers was implicated in a vote-buying scandal in Jurmala and had to give up his ministerial post in 2006 (which he won back after a new government was formed later that year). And Lembergs has been charged with bribery and money laundering on a massive scale. And yes, the fact that he remains mayor of Latvia’s largest port city is a slap in the face of Latvian democracy.
Simple political survival forced these three political titans, all millionaires, to unite in 2006 to form a government. To shield themselves from increasingly independent investigators and political adversaries, they attempted to ram through amendments to national security laws that would have granted their lackeys privileged access to ongoing investigations. Their motivation was straightforward: if you can’t beat prosecutors, the next best thing you can do is interfere with their investigations. The amendments so enraged former President Vaira Vike-Freiberga that she first used the word “oligarch” in public and called for an unprecedented nationwide referendum on the topic. She lost the ballot on a quorum, though those who supported her did so overwhelmingly.
The amendments thus failed, but undeterred, the “oligarchs” targeted the head of the anti-corruption bureau, Aleksejs Loskutovs, a native Russian who was unpopular when he took the job in 2004 but has since proved to be enormously effective. This attempt also backfired, and on Nov. 9 Loskutovs was given back his job. Prime Minister Aigars Kalvitis was forced to resign, though judging by all reports, the current ruling coalition will simply move the chairs around and keep control over the government.
It would be incorrect to believe that Latvia’s democracy is somehow plummeting into an abyss. Events over the past few months have shown that there are forces strong enough to prevent this clique of Homo sovieticus from taking the country to the point of no return. First, freedom of press is alive and well. From broadsheets to blogs, there is sufficient reporting and editorial out there to shed light on the oligarchic ulterior maneuvering. Second, there are a number of independent NGOs. The demonstrations organized in Riga Old Town were the product of NGOs dogged work to pursue governmental impropriety. Third, there is NATO and EU membership. In short, Latvia’s allies won’t let her sail too far astray. Washington and Brussels have already expressed their disapproval of what is taking place in the Baltic state.
There are weaknesses that need to be addressed to. First and foremost is the judiciary, which has been completely discredited after the publication of a phone tap at a lawyer’s office. Second, the presidency is under doubt. Valdis Zatlers, after all, was elected in June by the oligarchs’ parties. In the future, a nationwide vote should be considered.
***
LATVIAN DEMOCRACY IS NOT HEADING FOR FREE FALL
Author: EDWARD LUCAS
Deputy Editor, International Section, Central and Eastern Europe correspondent, The Economist
Latvian democracy is not heading for free fall. If anything it is waking up. As I argue in this week’s Economist, the gloomy account of post-communist politics is suddenly looking more encouraging. Polish voters woke up to the damage done by the incompetent rule of the terrible twins. Latvian voters are worried about the assault on independent institutions and the rule by the “minigarchs”. And Georgian voters are worried by the excessive presidentialism of the recent Saakashvili era. All that is good. But it is not enough – the next stage is to crystallise that public discontent into new political parties and new political leaders.
See further:
http://www.economist.com/displayStory.cfm?story_id=10128477&CFID=21172834&CFTO
KEN=24427889
***
LÄTI POLIITILISE NOMENKLATUURI RIIGIMÄNGIMINE
Autor: VEIKO SPOLITIS
Helsingi Ülikooli riigiteaduste doktorant, Riia Stradinshi Ülikooli Euroopa uuringute teaduskonna Rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja
On irooniline, et praegune Läti poliitiline eliit sunniti arusaamisele, et valitsemine Euroopa Liidu liikmesmaal siiski erineb nõukogude käsumajandusest just tänu tänavademonstratsioonidele. Siiani puuduv kohustuslik maksude ja vara deklareerimissüsteem ei võimalda Läti Maksuametil saada ülevaadet riigi elanike valduses olevate varade üle. Haridus- ja heaolusüsteemi reformide pidev edasilükkamine ning riigiteenistujate alamastme krooniline alarahastamine on toonud Riia tänavatele korraga protestivad õpetajad, arstid, politseinikud ja kodanikuühiskonna liikmeid. Valitsusliikmete suutmatus makromajandusprobleemidega võitlemisel on ammu teada ja Läti Vabariik suudab juba viis kuud majandusministrita hakkama saada. Võimu võõrandumine ühiskonnast peegeldub ilmekalt viimase viie aasta Eurobaromeetri sotsioloogilistes uuringutes. Sel kevadel oli Eesti ühiskonna toetus Riigikogule ja valitsusele EL’i teiste liimesriikide keskmisest toetusest samadele institutsioonidele umbes 20% kõrgem ja seda arvatavasti just tänu aprillisündmustele. Samal ajal peab Läti ühiskond oma valitsejaid ebaseaduslikuks, sest kui Euroopa Liidu keskmine toetus parlamendile on 43% ja vastustajaid on 50%, ning 41% elanikest on valitsuse poolt ja 53% vastu, siis Läti Seimi toetavad vaid 18% ja 76% on selle vastu, samas kui valitsust toetab 20% ning tervelt 75 % on selle tegutsemise vastu.
Et Läti sisepoliitika on mäda, märkis ka USA saadik Lätis Catherine Todd Bailey, kui ta oma 16. oktoobri loengus Läti Ülikoolis hoiatas Läti kodanikuühiskonda nende enda riigi nina eest varastamisest. Erinevalt Eestist on välispoliitiliste küsimuste debatid Lätis kergelt öeldes puudulikud. Mitte ainult Ventspilsi grupeeringute ajalehed, vaid ka mõni maksumaksja rahast kinni makstud meediakanal üritas USA suursaadiku kõnest välja koorida võimalikke konspiratsiooniteooriaid. Kurb – selle asemel võinuks vaadata USA riigisekretäri Condoleezza Rice’i eelmise aasta jaanuaris Georgetown’i Ülikoolis peetud kõnet üleminekuaja diplomaatiast. Lähtudes endise Stanfordi Ülikooli teaduri Stephen Krasneri suveräänsuse printsiibi käsitlusest, pööras USA riigisekretär selles kõnes tähelepanu asjaolule, et Westfaali sisepoliitilist suveräänsust pole rahvusvahelises poliitikas traditsiooniliselt julgeolekuohuks peetud. Tänapäeval ei ole just tänu tehnoloogiate arengule ja omavahelisele sõltuvusele seesmine suveräänsus enam riikide sisepoliitiliseks pärusmaaks, ning Kosovo, Sudaani ja Afghanistani sündmused on parimaks näiteks selle kohta, kuidas siseprobleemid muutuvad rahvusvahelise poliitika ohuks. Seega teeb laiemas mastaabis vaadatuna USA valitsejaid murelikuks, kui NATO liikmesmaa tänu kodanike sinisilmsele teadmatusele ja valitsejate nouveau riche-elustiili matkimisele muutub lihtsalt oligarhiliste perekondade mänguplatsiks.
Praeguste Läti oligarhiliste ringkondade ehk suuresti endiste komnoorte tegevustaktika on rajatud “pakazuhhale”: alguses tekitame endale probleeme (ilmekas näide on praegune transpordiminister Ainars Shlesers, kes sai tuntuks valmiseelse fraasiga: “gaas põhja” ehk majanduskasvu täistempoga edasi) ja siis näitame rahvale, kuidas me nendega võitleme. Tegelikult tõestab selline taktika ilmekalt, et Läti poliitiline nomenklatuur ei saa aru globaalses maailmas toimuvatest protsessidest ja loodab, et suhtekorraldusega on võimalik kinni mätsida nii onupojapoliitikat, seadusetust, lihtlabast teadmatust kui välispoliitilist hambutust.
Tänase Läti ühiskonna agaraim ja julgeim osa asub Iirimaal ja Inglismaal ja just tänu nii mitme tuhande Iirimaal käinute tagasisaabumisele on kodanikud üles ärganud ja nõudmas läänepärast valitsemisstiili. Samas Läti valitsus jätkab vabalangust, esialgu 5. detsembrini. Opositsioonierakond Uus Aeg (Res Publica teisik Lätis) on teatanud, et nad on valmis nn üleminekuvalitsuses töötama peale 5. detsembrit, kui Aigars Kalvitis peaks tagasi astuma, vaid juhul, kui Läti president kuulutab välja erakorralised valimised. Kui Uus Aeg lubatakse valitsuskoalitsiooni, siis ta peaks tegema kõik endast sõltuva, et uusi valimisi nõuda, sest vastasel juhul jääb kodanikuühiskonnal alatiseks tunne, et eelmise aasta oktoobrivalimised varastati neilt. Teadupärast tegi Läti Ülemkohtu Senat eelmise aasta 3. novembril otsuse, et valimisseadust rikuti ja suurimateks rikkujateks olid just valimisi võitnud Rahvaerakond ja Esimese ja Läti Tee erakondade liit, kes peale venivaid kohtuprotsesse peaksid riigikassasse tagasi maksma vastavalt 22 ja 11 miljonit Eesti krooni.
Juhul kui erakorralisi valimisi ei tule, siis jääb kodanikuühiskonnal tunne, et Lätis pole võimalik saavutada õigusriiki ja seega vabalangemine aina hoogustaks Läti elanikkonna äravoolu Euroopa vanadesse demokraatiatesse. Viimase stsenaariumi puhul tekiks legitiimne küsimus Läti Vabariigi kui demokraatliku ja Euroopa Liidu liikmesmaadega ühiseid väärtusi jagava riigi allesjäämise üle üldse.
