Nädala algul saabus päris ehmatav teade, mille järgi olevat Rootsi välisminister Margot Wallström allunud Moskva survele ning lubanud, et ühisõppustel USAga ei hakka Rootsi hävituslennukid maanduma Ämaris.
Nädala algul saabus päris ehmatav teade, mille järgi olevat Rootsi välisminister Margot Wallström allunud Moskva survele ning lubanud, et ühisõppustel USAga ei hakka Rootsi hävituslennukid maanduma Ämaris.
Rootsi päevaleht Expressen väitis enda käes olevat memorandumi kabinetisekretär Annika Söderi kohtumise kohta Venemaa suursaadikuga Rootsis Viktor Tatarintseviga. Sada protsenti ei ole teada, mida sellel kohtumisel räägiti, kuid Venemaal olid ilmselt ette näidata mingid trumbid, mille tõttu Rootsi lennukid Ämaris ei maandu. Võibolla pani Tararintsev lauale eelmise aasta sügisel Rootsi vesi külastanud allveelaeva luuretulemused. Kõik on muidugi spekulatiivne.
Äkki oli Expresseni uudis liialdus. Kuid pole kahtlust, et Venemaa avaldab NATOs mitte olevaile Rootsile ja Soomele survet vähendada koostööd kaitsealliansiga. Ajal, mil Ukraina sündmuste tõttu on ümbervaatamisel arusaam riikide suveräänsusest, polegi üllatav, et üks riik kirjutab teisele ette, kuidas too peaks oma sõjaväge arendama.
Rootsil on, mille pärast muretseda. Nagu ka Eestil. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse poolt jaanuari lõpus koostatud raportist selgub, et vaatamata oma majanduse heale seisule on Rootsi relvajõud üsna armetus olukorras. Sellest andis tunnistust ka toosama tundmatu ja tabamatuks jäänud allveelaeva olemine Rootsi rannikul.
„Rootsil, kes julgestab Balti riikide tagalat, on oluline osa selle vältimises, et Venemaa väed ei saaks Eestit, Lätit ja Leedut liitlastest ära lõigata. Erukindralmajor Karlis Neretnieks on sedastanud, et Rootsi territooriumi ja õhuruumi kasutamise võimalus on NATOle Balti riikide kaitsmisel otsustava tähtsusega. Sama oluline on vastasele sellise ligipääsu tõkestamine. Kui Rootsi ei ole võimeline kaitsma omaenda territooriumit ega suuda teha ettevalmistusi ei NATO juhitava operatsiooni toetamiseks ega abi vastuvõtmiseks, nõrgestab Rootsi ühtlasi NATO suutlikkust kaitsta Balti riike,“ teatab raport ühemõtteliselt.
Ehkki Eestis armastatakse rõhutada Rootsi ja Soome partnerlust NATOga, võib ka NATOs endas leiduda kahtlejaid säärase partnerluse mõttekuses. NATO partnerlus ei tähenda veel alliansi aluslepingu viienda paragrahvi rakendumist ja Rootsil ja Soomel on alati võimalus öelda, et partnerlus ongi ainult partnerlus. Mingit kaitsekohustust Rootsi ja Soome endale selle partnerlusega ei võta.
Probleem näikse olevat ka selles, et Euroopa Liidu riigid ei kuulu kõik NATOsse, missugune asjaolu sunnib neid otsima alternatiivseid kaitsevõimalusi. Rootsi ja Soome sel nädalal avaldatud raportis leitakse, et need riigid võiksid teha tihedamat kaitsekoostööd.
Mingit lahendust pakub ka Euroopa Liidu tasand. Kaitseuuringute Keskuse blogis kirjutab kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja asetäitja Liis Mure, et juunis on Euroopa Liidu riigijuhtidel kavas anda hinnang Euroopa ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale ning panna paika selle strateegiline suund.
Mure meenutab ent, et seekordne diskussioon leiab aset täiesti teistsuguses kontekstis, sest senine Euroopa julgeolekuarhitektuur on kokku varisemas ja Euroopa Liit peab leidma sellele lahenduse.
On selge, et kui Euroopa Liit suudab julgeolekukoostöös jõuda uuele tasemele, võidab sellest ka Eesti julgeolek. Välismaa liidrite hoiatusi Venemaa kavatsusest võtta järgmisena esile Balti riigid tasub võtta tõsiselt. Tegemist ei ole valimiskampaania või sõjaõhutamisega. Rootsi ja Soome tugevam lõimitus Euroopa Liidu julgeolekustruktuuriga kulub siin marjaks ära.
Tekst oli eetris Retro FMi Euroopa uudistes 20.02.2015.
