Eesti ja Venemaa kahepoolsed suhted on üle kahekümne aasta, alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest, olnud peaaegu olematud. Leidub mitu põhjust, miks Eesti ega ka ükski teine NATO ja ELi liige Baltikumis ja Põhjalas ei suuda arendada Venemaaga heanaaberlikke suhteid ja koostööd. Ja sugugi mitte seepärast, et Venemaa ei ole ELi või NATO liige.
Eesti ja Venemaa kahepoolsed suhted on üle kahekümne aasta, alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest, olnud peaaegu olematud. Leidub mitu põhjust, miks Eesti ega ka ükski teine NATO ja ELi liige Baltikumis ja Põhjalas ei suuda arendada Venemaaga heanaaberlikke suhteid ja koostööd. Ja sugugi mitte seepärast, et Venemaa ei ole ELi või NATO liige.
Esimene põhjus on ajaloo vari. Venemaa ei ole täielikult suutnud tunnistada, et Eesti on ja väärib olla vaba riik. Võimalik, et Kremlis usutakse seniajani – nagu usuti Teise maailmasõja alguses -, et Balti riikide täielik suveräänsus ja orientatsioon läände on “ajutine anomaalia”.
Teiseks on Venemaal lausa kinnisidee domineerida sõjaliselt ja poliitiliselt nii Läänemere kui ka Musta mere piirkonnas. Eesti (samuti Läti ja Leedu) kujutavad endast Kremlile geopoliitilist takistust. Venemaa on alati püüdnud vallutada jäävabu sadamaid. Venemaa ees seisavad tohutud logistilised probleemid nii ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis kui ka senises sõjalises eelpostis Kaliningradi oblastis.
Kolmandaks on Eesti üks vähestest ELi liikmesriikidest, mis on alati olnud kindlalt kriitiline Venemaa ebademokraatliku režiimi ja agressiivse käitumise suhtes, üritades tugevdada liidus solidaarsust ja ühiseid seisukohti. Samuti on Eesti aktiivne ja eeskujulik NATO liige, seda organisatsiooni aga põlastab Kreml kõige enam.
Viimasena, aga sugugi mitte kõige tähtsusetumana tuleb mainida “venekeelset elanikkonda” ehk venelasi, kes elavad endistes liiduvabariikides, kelle peamine keel on vene keel ja keda Moskva teeskleb end “kaitsvat” sõltumata nende kodakondsusest. Kreml võib möönda, et paljud venelased elavad mõnes kauges lääneriigis (palju) paremini kui Venemaal, kuid tunnistada sedasama Eesti (ja teiste Balti riikide) puhul tähendaks poliitilist enesetappu.
Loe edasi: ERR
