mai 14, 2019

Eesti vajab Hiina strateegiat

AFP/Scanpix
Shanghai, mis on Hiina üks kiireimini kasvavaid linnu.
Shanghai, mis on Hiina üks kiireimini kasvavaid linnu.

Eesti on seni olnud üsna tagasihoidlik Aasia turgude vallutamisel. Eesti eksportartiklid Aasia suurima majandusega riiki Hiinasse moodustasid ainult 1,28% ekspordist 2018. aastal, samas kui Hiinast imporditud kaupade osakaal moodustas 3,67%.1

Soomel olid vastavad näitajad 5,5%. ja 7,0%.2 Üheks takistuseks Aasia ja täpsemalt Hiina turu vallutamisel võib pidada riikliku strateegia puudumist.

Tartus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhtimisel möödunud nädalal organiseeritud „Asia Update Conference 2019: Globalising Asia“ konverentsi  avakõne pidas president Kersti Kaljulaid, kes julgustaski Eesti ärimehi Aasiasse eksportima tuues põhjenduseks, et globaliseerunud maailma jaoks on senine kujutlus geograafiast surnud.

Välisministeeriumi kodulehel pärinevad viimased Aasia ja Hiina teemalised uudised kümne aasta tagusest ajast ja Riigikogu väliskomisjoni tellitud viimane Aasia teemaline raport valmis 2012. aastal.  Selle aja jooksul on nii mõndagi maailma jõujoontes muutunud ja Eesti vajaks ajaga kaasas käimiseks mitte ainult tarkvara uuendust, vaid uut operatsioonisüsteemi.

Inspiratsiooni selleks võiks ammutada Soomelt, kes 2019. aasta algul avaldas Hiina ja Soome vahelise ühise tegevuskava ajavahemikuks 2019-20233, mis kätkeb endas konkreetseid  koostöövaldkondi ja eesmärke alates välissuhetest ning kaubandusest kuni  hariduse ja keskkonnahoiuni.

Hiina mõjukus ei ole kasvanud mitte ainult majanduslikult, vaid ka poliitiliselt, tekitades lääneriikides üha enam küsimusi sellega kaasnevatest riskidest. Muutunud jõujoontest rääkis ka Marko Mihkelsoni juhitud paneeldiskussioon „The Role of USA in EU-Asia Relations“.

Johannes Thimm (German Institute for International and Security Affairs) tõi välja, et Hiina jõulise kasvuga on kujunenud USAs mõlemat parteid ühendav seisukoht vajadusest võtta Hiina suhtes senisest jõulisem seisukoht, mille otseseks väljenduseks võib pidada käimasolevat kaubandussõda USA ja Hiina vahel.

Richard Dunham (Tsinghua University, China) oli kriitiline Trumpi Hiina ohjamise poliitika suhtes, mis tema sõnul põhineb lihtsustatud arusaamal majandusest ja  üritab tollitariifide abil saavutada kaubandustasakaalu. Rootsi diplomaat Lars Freden tõi välja Hiina välispoliitika suunamuutuse taustana Lääne suutmatust toime tulla 2008. aasta majanduskriisiga, milles nähti nõrkust ja võimalust hakata viljelema senisest jõulisemat välispoliitikat.

Brian Whitmore (Centre for European Policy Analysis, USA) tõi välja, et Venemaal räägitakse palju Hiina mudelist ja sellest tulenevalt esitas olulise retoorilise küsimuse, kas Hiina soovib oma poliitilise süsteemiga esitada väljakutse senisele maailmakorrale või lepib kõigest selle täiendamisega?

Vaieldamatu fakt on see, et maailma poliitiline kese on nihkumas Atlandi ookeanilt Vaiksesse ookeanisse ja muutunud olukorraga toime tulemiseks on Eestil vaja tulevikku vaatavat strateegiat. Maletaja Paul Kerese sõnade järgi on ka halva plaaniga mäng parem kui mäng ilma plaanita ja selleks, et koos suurte riikidega mängida, on vaja riikliku strateegiat.

______

1 Eesti Statistikaameti andmebaas: https://um.fi/press-releases/-/asset_publisher/ued5t2wDmr1C/content/suomen-ja-kiinan-kahdenvalisen-kumppanuuden-toimeenpanosuunnitelma-julkaistu 13.05.19

2 Statistics Finland: https://www.stat.fi/tup/suoluk/suoluk_kotimaankauppa_en.html 13.05.19

3 Ministry for Foreign Affairs of Finland: https://um.fi/press-releases/-/asset_publisher/ued5t2wDmr1C/content/suomen-ja-kiinan-kahdenvalisen-kumppanuuden-toimeenpanosuunnitelma-julkaistu 13.05.19