Valitsus otsustas 6. novembril 2014 mitte anda Eesti kodakondsust välisriigi relvajõududes teeninud eruohvitserile. Taotleja olevat esitanud sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks, kuid menetluse käigus tuvastati, et taotluse esitanud inimene on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ning sealt erru läinud.
Valitsus otsustas 6. novembril 2014 mitte anda Eesti kodakondsust välisriigi relvajõududes teeninud eruohvitserile. Taotleja olevat esitanud sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks, kuid menetluse käigus tuvastati, et taotluse esitanud inimene on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ning sealt erru läinud.
1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust inimesele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud.
1990ndate aastate alguses taasiseseisvumise järgselt oli seadusandja eesmärk välistada, et NSVL relvajõududes teeninud tuhanded kaadrisõjaväelased, kellel puudus igasugune seos Eesti riigi ja kultuuriga, saaks kaasa rääkida vaba Eesti tuleviku kujundamises. Piirang ei laienenud mõistagi sünnijärgsetele Eesti kodanikele. Vaadeldes kodakondsuse seaduse sätet üksnes selles kontekstis on tegemist mõistliku lahendusega. Okupatsioonivägede endised kaadrisõjaväelased ei tohtinud saada okupatsiooni alt vabanenud riigi kodanikeks ja seetõttu ei olnud neil võimalik asuda värskelt taastatud Eesti kaitseväe tegevteenistusse. Ainuüksi oma nõukogude tausta tõttu ebalojaalsed ohvitserid ei tekita seetõttu täna Eestile selliseid probleeme, mida me võime näha nt Ukrainas.
Tänaseks on Eesti arenenud demokraatlikuks ja stabiilseks riigiks, mis on jõudnud olla NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik juba 10 aastat. Miks ei peaks kunagi mõne NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõududes teeninud välisriigi kodanik saama Eesti kodanikuks? Kas see võiks kujuneda ohuks meie riigile ja kultuurile?
Sama teemat edasi arendades võib küsida miks ei peaks mõne NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõududes teeninud endine kaadrikaitseväelane, kes saab Eesti kodanikuks saama teenida tegev- või reservväelasena Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus?
Vabadussõjas osalesid Eesti poolel paljud Soome, Taani ja Rootsi kodanikud. Eesti kehtivad seadused ei võimaldaks neil täna Eesti poolel võidelda, välja arvatud juhul, kui nende koduriik on otsustanud saata oma relvajõudude üksused Eestile appi.
Vaatamata 6. novembri üksikjuhtumit, peaks seadusandja pikemas perspektiivis kaaluma koda-kondsuse seaduse muutmist selliselt, et NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi endistel kaadrikaitseväelastel oleks õigus saada Eesti kodanikuks. Samuti tuleks avalikult arutada välismaiste vabatahtlike rolli Eesti riigi sõjalises kaitses. Käimasolev sõda Ukrainas näitab, et alati on vabatahtlikke, kes on valmis võitlema võõrriigi relvajõududes ja sellega kaasneb paratamatult nii positiivseid kui negatiivseid aspekte.
