Eilne (09.02) välispoliitika arutelu riigikogus ning sealne välisminister Sven Mikseri ettekanne näitas Euroopa Liidu koha pealt Eesti vastuolulist positsiooni.
Eilne (09.02) välispoliitika arutelu riigikogus ning sealne välisminister Sven Mikseri ettekanne näitas Euroopa Liidu koha pealt Eesti vastuolulist positsiooni.
Kandvaim osa Mikseri Euroopa Liitu hõlmavast ettekandest puudutas Brexitit. Välisminister oli aus, kui ütles, et tema ise Brexiti otsust ei oodanud, kuid austab brittide otsust. Võib vaid lisada, et Brexitit ei oodanud paljud, samas polnud see brittide aastatepikkust euroskeptilisust arvestades nii ootamatu kui Donald Trumpi saamine USA presidendiks.
Oodatult mainis Mikser Eesti tulevast eesistumist Euroopa Liidus, mil meil tuleb hakata ilmselt navigeerima Brexitist tulenevaid lahkumiskõnelusi. Eestil seisab eesistumisega ees keeruline aeg, mil me peame üheaegselt ülejäänud Euroopa Liidule tõestama, et saame võetud ülesandega hakkama. Kuid me peame veel tagama selle, et brittide lahkumiskõnelused lõpeksid väärika tulemusega, mis oleks kasulik nii Euroopa Liidule kui ka brittide endile. See kõik on Eesti huvides. Ent Mikser oleks võinud mainida ettekandes ka Eesti kitsamaid rahvuslikke huve Brexitiga seoses. Neist peamine on muidugi see, kuidas tagada Eesti kodanike jätkuv elamine ja töötamine Ühendkuningriigis. Samas võib eeldada, et sarnased huvid on ka teistel liikmesriikidel, ent nende ühitamine Eesti huvidega ei toimu automaatselt.
Mikser ei unustanud muidugi, et britid on meile julgeolekualaselt olulised liitlased. Siit selgubki Eesti keeruline positsioon Euroopa Liidu ja brittide suhtes. Väga jõuline oma ja Euroopa Liidu huvide eest seismine võib kahjustada meie julgeolekuhuve. Sest Mikser rõhutas ju, et Eesti huvides on võimalikult ühtne Euroopa Liit.
Välisminister mainis ka rändekriisi, mis ei ole tõesti nii tugevalt esil kui 2015. aastal. On hea, et Mikser väärtustab inimeste vaba liikumist Euroopa Liidu sees ehk siis avatud piire. On samas mõistetav, et seda tugevam peab olema Euroopa Liidu välispiir. Eesti ajalugu ja väiksust arvestades polegi väga võimalik rääkida sisepiiride sulgemisest, sest siis tõmbaksime ise kriipsu peale väärtustele, millel põhineb Eesti välispoliitika. Reaalpoliitikat ei tohi unustada, kuid kui me hakkame ise promoma algatusi, mis võivad viia Euroopa Liidu lagunemiseni, tõmbame endale ise tule peale. Arvestades veel, et Trump võib muuta senist arusaama Euroopa ja Ameerika suhetest.
Mikseri kaasettekandja, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson peatus ka põhjustel, mis on viinud Euroopa Liidus kestva turbulentsini. Nendeks on Mihkelsoni sõnul heaolu kasvu pidurdumine ja inimeste usalduse kadu demokraatia vastu. Eks Eesti peab ise tegema kõik, et säärased meeleolud ei leviks Eestis, kuid vähem on Eesti võimuses pidurdada morne meeleolusid Euroopa Liidus tervikuna. Kuid loomulikult sõltub palju Eesti partneritest ehk teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kuidas taastada rahva usaldus võimulolijate ja demokraatia vastu.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 10.02.2017.
