Viimase kümnendi jooksul on tsiviildroonid tõestanud end hindamatu vahendina, mis pakub võimalusi nii tsiviilkasutuses kui ka sõjanduses. Tsiviilvaldkonnas saab droone kasutada aerofotograafias, keskkonnaseires, infrastruktuuri kontrollis, kauba kohaleveos ja ka politseioperatsioonides.
Tsiviildroonide sõjaline potentsiaal on leidnud tõestust Venemaa sõjas Ukraina vastu, kus neid kasutavad mõlemad pooled ja droonid on asendamatud nii relvajõudude taktikas kui ka laiemalt, mistõttu sellest on kujunenud esimene täiemahuline droonisõda. Mõõtudelt väiksemad tsiviildroonid, mis võimaldavad läbi viia luure- ja häirimisoperatsioone ning suudavad tänu pardakaameratele osaleda ka infosõjas, on muutunud tänapäeva tehnosissisõjas asendamatuks.
Nii Brüsseli kui ka Pekingi poliitikakujundajad on mõistnud droonitööstuse tähtsust. Pekingi kavas „Made in China 2025“ nähakse ette Hiina droonitööstuse arengu kiirendamist ja Euroopa Liidu koostatud „Droonistrateegia 2.0“ pakub visiooni Euroopa tulevikust, kus droonidel on oluline roll. Ehkki paljud suurriigid on kinnitanud oma kavatsust tõusta droonitehnoloogia alal juhtpositsioonile, on just Hiina praegu müügitulude põhjal maailma suurim tsiviilotstarbeliste tarbedroonide tootja ja eksportija ning ekspordimaht suureneb pidevalt.
Praegu juhtiva tsiviildroonide tootjana hakkab Hiina lähitulevikus valdkonna arengust ka suurimat kasu lõikama. Muu hulgas võib see suurendada Hiina geopoliitilist mõju konfliktides, kus droone kasutatakse, anda rohkem mõjuvõimu rahvusvaheliste standardite kehtestamisel ja arengueelise valdkonna konkurentide ees. Analüüsis uuritakse Hiina droonitööstuse arendamise poliitikat, võimalikke ohtusid Euroopale ja Hiina droonide mõju Ukraina sõjas.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Flying With the Dragons: China’s Global Dominance in Civilian Drones and Risks for Europe (PDF)