Presidendikandidaa(dikandidaa)t Indrek Tarand kurtis tänahommikuses Vikerraadio intervjuus, et tema poolt Diplomaatiale saadetud artikkel Islandist jäi augusti Diplomaatias avaldamata – ja pakkus põhjenduseks, et “ta [peatoimetaja IAM] mõtles, et antud olukorras on väga kahjulik, kui Indrek Tarand paistab ka välja mingisuguse välispoliitikaga tegelejana” – mis olevat a) karuteene Ilvesele, ja b) “täielik ENSV”.
Presidendikandidaa(dikandidaa)t Indrek Tarand kurtis tänahommikuses Vikerraadio intervjuus, et tema poolt Diplomaatiale saadetud artikkel Islandist jäi augusti Diplomaatias avaldamata – ja pakkus põhjenduseks, et “ta [peatoimetaja IAM] mõtles, et antud olukorras on väga kahjulik, kui Indrek Tarand paistab ka välja mingisuguse välispoliitikaga tegelejana” – mis olevat a) karuteene Ilvesele, ja b) “täielik ENSV”.
Presidendikandidaa(dikandidaa)t Indrek Tarand kurtis tänahommikuses Vikerraadio intervjuus, et tema poolt Diplomaatiale saadetud artikkel Islandist jäi augusti Diplomaatias avaldamata – ja pakkus põhjenduseks, et “ta [peatoimetaja IAM] mõtles, et antud olukorras on väga kahjulik, kui Indrek Tarand paistab ka välja mingisuguse välispoliitikaga tegelejana” – mis olevat a) karuteene Ilvesele, ja b) “täielik ENSV”.
Sealjuures olevat eriti irooniline minu väide eilses raadiosaates Rahva teenrid, et Tarandi välispoliitilistest nägemustest pole palju kuulda, kui ma ise nende nägemuste avaldamise “kinni keeravat”.
Indrek Tarand võib olla mitmekülgne multitalent, kuid mõtete lugemist tuleb tal veidi veel harjutada.
Aga kui ta nii soovib, avagem pisut toimetuse köögipoolt. Esiteks, Diplomaatiale laekub lugusid tihti enam kui leheruum avaldada võimaldab, muuhulgas just sellepärast, et lisaks meie poolt ette tellitud lugudele pakutakse neid ka kirjutajate omal algatusel, mis on minitoimetuse võimalusi arvestades iseenesest väga teretulnud. Valikud olenevad mitmetest asjaoludest, ja on juhtunud, et ka meil kõrgelt väärtustatud autorid on mõnikord ajatumate lugudega oma järje ootamisest tüdinuna oma artiklid teistele foorumitele viinud.
Teiseks, Tarandi ENSV-määratluse järgi on Soome, kus olen veetnud suurema osa oma tööelust ja kust pärineb minu enda napiks jäänud poliitikakogemus, umbsügav liiduvabariik – seal kehtib meedias enne valimisi väga range ja mitmeid kuid kestev “valimiskaranteen”, mis tähendab, et mistahes astme valimistel kandideerivatel isikutel ei lasta meedias esineda muidu kui otseselt valimistega seotud debattide käigus.
Eestis karanteenist nii rangelt kinni ei peeta, ei peetud ka Sirbis ega Diplomaatias enne riigikogu valimisi. Aga kuna presidendivalimistel on kandidaate vaid kaks, on nende vahel lihtne jääda neutraalseks – mida pean toimetajana elementaarseks, ehkki inimesena ja poliitikavaatlejana toetan üheselt Toomas Hendrik Ilvese jätkamist presidendina, sest ta on teinud minu hinnangul oma ametis mitte lihtsalt head, vaid suurepärast tööd.
Jah, Indrek Tarandilt saabus lugu Islandi kalastuse teemal. Jah, kuna ees oli suvepaus, rääkisime võimalikust avaldamisest pärast pausi, kindlaid lubadusi andmata. Tarandi presidendikandidatuur(ikandidatuur) tuli ilmsiks alles hiljem. Kuna ka Ilvesel on olnud üks artikkel suveajal teoksil, oli valimiseelse olukorra selginedes loogiline otsustada, et Diplomaatiasse tulevad lood mõlemalt – või jäävad mõlemad ootama.
Otsustavaks sai nii leheruumi piiratus kui ka asjaolu, et üks Ilvesele lähedal olev autor pidas sobivamaks oma kirjatöö avaldamisest augustis tänu valimistele loobuda. Nii tundus mõistlik jätta ka kandidaadid ise valimiste eel rahule ja tulla nende tööde juurde tagasi, kui valimistulemused on selgunud. Tarandi Islandi-artikkel on igati hea ja arvatavasti meie lugejale ka huvitav, see leiab kindlasti Diplomaatia veergudel koha, kui autor seda endiselt avaldada soovib. Ja ka Ilveselt loodame peatselt jälle kaastööd.
Sealjuures aga kannatamatu autori kõrk jutt ENSVst ja “ülemuse soovide silmist lugemisest” (arusaamatuks jääb, keda ta silmis peab – Ilves ei ole minu ülemus) kõneleb enam ütlejast endast kui mõtetest, mida ta lugeda püüab, ega veena vähemalt mind senisest enam tema küpsuses kandideeritavale kohale.
Ma ei pea tõepoolest Ilvest välispoliitika tundjana nii nõrgaks, et Tarandi ühe iseenesest asjatundliku artikli ilmumine suhteliselt kitsal ja spetsiifilisel teemal võinuks valimistulemustele mõeldes “kahjulikuks” osutuda. Vastupidi, endiselt arvan seda, mida olen juba avalikult öelnud, et oleks väga huvitav valimisdebati käigus kuulda Tarandi nägemusi kõigis nendes välispoliitika küsimustes, milles Ilves on oma kõnedes ja kirjutistes korduvalt väga selgeid ja läbimõeldud seisukohti esitanud – muuhulgas Euroopa Liidu arengusuunad, Ida- ja Lääne-Euroopa suhe, Põhjala areng ja Eesti roll selles, Euroopa Liidu ja NATO vahelised suhted, ELi ja USA vahelised suhted, julgeolekuarhitektuuri muutumine pärast aastaid 1991 ja 2008, uued julgeolekuohud, demokratiseerumisprotsessid väljaspool Euroopat ja Euroopa äärealadel jne.
Full disclosure:
Olen teinud Toomas Hendrik Ilvesega koostööd tema peatselt ilmuva soomekeelse raamatu “Omalla äänellä” toimetajana ja ka Diplomaatia toimetajana, mistõttu tunnen ta kirjatöid üpris põhjalikult. Enne seda olen intervjueerinud Ilvest kaks korda Soome väljaannetesse – uusisuomi.fi (2008) ja Korjaamo Tabloid (2009).
Indrek Tarand oli minu koolivend, keda mäletan vahva naljavennana umbes vist 13. eluaastast alates.