Daša ja Naši

Kuigi tähed ennustavad praegu lõppvalimistel vastasseisu Clintoni ja McCaini vahel, ei saa täna veel lõplikult väita, et see ei või toimuda ka Obama ning Romney vahel. Hetkel on Obama tõusuteel ja Romney täht küll mitte lõplikult, kuid vaikselt langemas. Praegu esitlevad küsitlused McCaini kui ainsat kandidaati, kellel võiks olla eduvõimalusi nii Clintoni kui Obama vastu, kuid potentsiaalselt võib Romney olla demokraatidele isegi ohtlikum, sest siis kerkiksid tulipunkti mitte niivõrd välispoliitilised kui pigem majandusküsimused. Romney pluss seisneb siin ka selles, et ta saab distantseeruda ka praegusest administratsioonist. Giuliani väljalangemine viib võidule ilmselt McCaini.

Kõige huvitavam oleks kindlasti Obama ja McCaini vastasseis, see meenutaks Eesti kontekstis valikut T.H.Ilvese ja Arnold Rüütli vahel. Obama eristuks selgesti kui tulevikukandidaat, millele vastanduks 71-aastase McCaini sõjakangelase oreool koos minevikunostalgiaga. McCaini peamiseks toetajaks võiks olla Osama bin Laden, juhul kui ta korraldab mõne olulise rünnaku, mis tooks fookusesse terrorismivastase sõja.

Milliseks kujunevad presidendikandidaatide võimalikud välispoliitilised eelistused, saab rääkida inimeste põhjal, kes on koondunud või avaldanud toetust ühele või teisele presidendikandidaadile. Vabariiklaste hulgas on eliit alates H.Kissingerist ja G.Shultzist kuni neokonservatiivsete W.Kristoli ja R.Kaganiga koondunud McCaini taha, vähemus toetab Giulianit, teisi veel vähem. Demokraatide hulgas on toetajaid nii Clintonil kui Obamal (viimasel näiteks Z.Brzezinski ja terrorismiekspert R.Clarke, üldse tundub et J.Carteriga seotud persoonid eelistavad Obamat).

Kuigi tähed ennustavad praegu lõppvalimistel vastasseisu Clintoni ja McCaini vahel, ei saa täna veel lõplikult väita, et see ei või toimuda ka Obama ning Romney vahel. Hetkel on Obama tõusuteel ja Romney täht küll mitte lõplikult, kuid vaikselt langemas. Praegu esitlevad küsitlused McCaini kui ainsat kandidaati, kellel võiks olla eduvõimalusi nii Clintoni kui Obama vastu, kuid potentsiaalselt võib Romney olla demokraatidele isegi ohtlikum, sest siis kerkiksid tulipunkti mitte niivõrd välispoliitilised kui pigem majandusküsimused. Romney pluss seisneb siin ka selles, et ta saab distantseeruda ka praegusest administratsioonist. Giuliani väljalangemine viib võidule ilmselt McCaini.

Kõige huvitavam oleks kindlasti Obama ja McCaini vastasseis, see meenutaks Eesti kontekstis valikut T.H.Ilvese ja Arnold Rüütli vahel. Obama eristuks selgesti kui tulevikukandidaat, millele vastanduks 71-aastase McCaini sõjakangelase oreool koos minevikunostalgiaga. McCaini peamiseks toetajaks võiks olla Osama bin Laden, juhul kui ta korraldab mõne olulise rünnaku, mis tooks fookusesse terrorismivastase sõja.

Milliseks kujunevad presidendikandidaatide võimalikud välispoliitilised eelistused, saab rääkida inimeste põhjal, kes on koondunud või avaldanud toetust ühele või teisele presidendikandidaadile. Vabariiklaste hulgas on eliit alates H.Kissingerist ja G.Shultzist kuni neokonservatiivsete W.Kristoli ja R.Kaganiga koondunud McCaini taha, vähemus toetab Giulianit, teisi veel vähem. Demokraatide hulgas on toetajaid nii Clintonil kui Obamal (viimasel näiteks Z.Brzezinski ja terrorismiekspert R.Clarke, üldse tundub et J.Carteriga seotud persoonid eelistavad Obamat).

Temaga on huvitav jutustada, sest ta räägib väga avameelselt. Tähendab ma veidi valetasin, kui ütlesin, et poliitika Dašat ei huvita. Nii palju huvitab, kui selle abil saaks karjääri teha. Kui ma pool aastat tagasi Dašaga tutvusin, siis ma küsisin, et miks ta nende Našidega jahmerdab. Ta vastas peaaegu ilma mõtlemata, et nende abil saab normaalset karjääri teha. Et Našide abil loodab ta oma kodulinnast Moskvasse tööle saada. Aga selleks peab ise aktiivne olema.

Eestist ja PS-st (Pronkssõdur) pole me peaaegu kunagi rääkinud. Teda eriti ei huvita see PS. Eesti aga küll. Ta räägib, et tahaks väga Tallinnasse tulla. Ka jutud venelaste kiusamisest teda väga ei huvita. Ta ütleb, et ega ta neid jutte väga ei usu, kuigi ta hääletoon on seda öeldes tavaliselt veidi kahtlev. Daša teab, et Eestis on parem elu kui Venemaal ja see teda huvitabki.

Ärgu nüüd jumala eest keegi tehku üldistust, et enamus Našide-liikumisega liitunud noortest ongi karjeristid. Mina küll ei julgeks seda väita. Ma olen kohanud našistide seas päris sõgeda jutu ja olemisega tüüpe, selliseid hullu revolutsionääri pilguga. Ja olen kohanud väga huvitava jutu ja iseseisva mõtlemisega tüdrukuid ja mõnda kutti. Ilmselt on see juhus, aga mulle tundub, et plikad on seal isegi nutikamad kui kutid.

Sel nädalal tuli siis uudis, justkui olla Kreml otsustanud Našide-liikumise kinni panna. Ei usu. Ilmselt on tõde selles, et liikumine tehakse kuidagi ümber – jäävad ära näiteks sõjakad aktsioonid. Muutuvad veidi viisakamaks, sest kogu Vene poliitika näikse veidi selles suunas liikuvat.
Mõned kommentaatorid Venemaal näevad Našidele päitsete pähepanemist märgina sellest, et Medvedevi kurss tuleb liberaalsem. Ja et Surkovi (keda peetakse Našide-liikumise ideoloogiliseks isaks) aktsiad Kremlis on hakanud langema. Ei tea, Venemaa poliitika on minu jaoks suht prognoosimatu asi. Eks me varsti näeme.

Našid ise teatasid just eile (1. veebruaril), et vastupidi – nad hoopis laienevad! Et eesmärgiks on laieneda üle Venemaa kuni Vaikse ookeani provintsideni ning kasvatada liikmeskond poole miljonini. Ja et nende peamiseks projektiks saab „10=5” ehk siis viia Venemaa maailma viie suurima majandusega riigi hulka.

Našid ei jäta ikka ka Eestit rahule. Selsamal eilsel pressikal teatasid nad, et korraldavad üle Venemaa aktsiooni selle vastu, et osa nende aktiviste on saanud Eesti pärast sissesõidukeelu Euroopa Liitu. Kavatsetakse koguda miljon allkirja inimestelt, „kes tahavad seista Venemaa au eest ning on nõus vabatahtlikult liituma „musta nimekirjaga” solidaarsusest Našide tegevusega”. „Kangelaste mälestuse solvamine ei jää märkamata, aga Vene kodanike au ja väärikuse alandamine ei jää vastuseta.”
Propagandavigurite peale, mis reeglina on neil üks suur mull, on nad muidugi meistrid. Aga neil on üks omapärane anne, mis muudab tihti nende tegevuse nagu veidi naeruväärseks – nad kipuvad kõikide asjadega üle pingutama.

Loodan, et Eesti riik ei ole našiste „musta nimekirja” väga kauaks pannud. Nad on ju ikkagi noored. Natuke võib ju õpetust anda, aga milleks lajatada kaikaga ja kogu jõuga. Noored on ikka tulipäisemad ja sõjakamad. Mõelge, millised olid teie endi poliitilised vaated 18-aastaselt ja mida kõike te oleksite ära teinud, kui teid oleks suunanud kellegi tark käsi?
Minu teada neid našiste seal „mustas nimekirjas” väga palju polegi. Kisa on nende väheste ümber minu arvates rohkem, kui asi tegelikult väärt.
Kuigi jah, kui nad korraldavad taas selliseid aktsioone, nagu nad eile lubasid, siis on Eesti riigil muidugi suhtelisel raske nende osas mingisugust vastutulekut üles näidata.