Briti lõvi aeglane ärkamine

Briti lõvi on unest ärganud – kuidas muidu kommenteerida Briti peaministri David Cameroni sõnu, mille järgi saadab Ühendkuningriik Ukrainasse 75 sõjalist instruktorit. Ajal, mil Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president François Hollande üritasid Minskis jõuda relvarahuni, kirjutasid nii mitmedki analüütikud, et Ühendkuningriik sõidab Ukraina konfliktis nii-öelda tagaistmel.

Briti lõvi on unest ärganud – kuidas muidu kommenteerida Briti peaministri David Cameroni sõnu, mille järgi saadab Ühendkuningriik Ukrainasse 75 sõjalist instruktorit. Ajal, mil Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president François Hollande üritasid Minskis jõuda relvarahuni, kirjutasid nii mitmedki analüütikud, et Ühendkuningriik sõidab Ukraina konfliktis nii-öelda tagaistmel.

Tundub, et enam mitte. Ehkki Cameron rääkis jätkuvalt Ukrainas diplomaatilisest lahendusest, on 75 sõjalise instruktori sinna saatmine samm edasi. Ühes sellega saadab Ühendkuningriik 15 miljoni naela eest humanitaarabi. Samas tuleb kohe öelda, et instruktorid ei lähe kriisipiirkonda, vaid Kiievisse.
Euroopa väärtustest kinnipidamine on kindlasti oluline Eestile ja teistele väikeriikidele, kuid ilmselt on Ühendkuningriik Euroopa riikidest enim panustav riik geopoliitikasse. Ei olnud lihtsalt hästi ette kujutatav, et London oleks vaadanud lõputult pealt, kuidas Berliin ja Pariis mehkeldavad Moskvaga ja mängivad Euroopa Liidus esimest viiulit. Saksa-Prantsuse koostöö on brittidele alati meelehärmi valmistanud ja selles on nähtud ohtlikku teed Euroopa edasisele lõimumisele. Britid seevastu toetavad pigem Euroopa Liidu siseturu arendamist, mitte aga edasist lõimumist. Sestap pole britid ka eurotsoonis ja põhjus, miks nad toetasid Euroopa Liidu laienemist, seisnes lootuses, et niiviisi õnnestub ära hoida ühenduse edasist süvenenud koostööd. Londonile ei meeldinud arvatavasti ka, et Berliin ja Pariis muutusid Ukraina konfliktis Washingtonile lähedasemaks. Käis ju Ukraina konflikti USA presidendi Barack Obamaga arutamas Merkel, mitte Cameron.
Lisaks välispoliitikale seisavad Cameronil ees sisepoliitilised heitlused. Arvatavasti peetakse Briti parlamendivalimised selle aasta mais. Seega on Cameronil vaja end näidata tugeva liidrina, kes hoiab Briti lippu kõrgel ka rahvusvahelisel areenil. Lisaks on pärast Euroopa Liidu laienemist Ühendkuningriiki elama asunud sadu tuhandeid idaeurooplasi, peamiselt Poolast, aga ka Leedust ning mujalt. Nood inimesed on aga reeglina pigem Kiievi kui Moskva poolt ja paljud neist saavad ka hääletada.
Muidu Ida-Euroopast tulnud immigrante kritiseerinud Cameron on Ukrainast rääkides teistsuguse keelega. „…inimesed vaatavad Mariupoli kui järgmise potentsiaalse tulipunkti peale ja kui see peaks juhtuma, arvan ma, et argumendid edasiseks tegutsemiseks on kõikvõimsad. Ma arvan, et see oleks ka selliste riikide nagu Poola ja Balti riikide ning paljude teiste seisukoht,“ tsiteerib Cameroni Briti meedia.
Kogu selle aktiivsuse juures tekib siiski küsimus, missugune on siis Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Merkel ja Hollande Minskis ajamas üht, Cameron nüüd teist asja. Lisagem veel Ungari ja Küprose diilid Moskvaga. Samas tunnistagem, et Euroopa Liit pole sanktsioone Venemaa vastu tühistanud, ehkki pärast Minski relvarahu sõlmimist Moskva seda ilmselt väga lootis. Ent Debaltsevele sadanud pommirahe muutis sanktsioonide tühistamise võimatuks.
On ilmne, et Euroopa Liit üksnes võidaks ja Moskva kaotaks, kui Moskvaga ajaksid asju korraga Berliin, Pariis ja London, kel oleks ka teiste liikmesriikide mandaat. Hoolimata Euroopa Liidu asjaajamise keerukusest ei tohiks olla võimatu ühises joones kokku leppida.
Hea uudis on ka, et viimane arvamusküsitlus näitab brittide toetuse kasvu Euroopa Liidule. Praegu toetaks Euroopa Liitu jäämist 45 protsenti ja sellele oleks vastu 35 protsenti inimestest, teatas avaliku arvamuse firma YouGov. Seega võiks Cameron kasutada suhetes ülejäänud Euroopa Liiduga palju leebemat tooni. See kõik aga oleks kasulik nii sõjas vaevlevale Ukrainale kui ka loomulikult Eestile. Euroopa Liidu ühtsus on siin võtmetähendusega.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 27.02.2015.