Avalik arvamus 2010

Mistral-klassi dessantlaeva võimaliku müügi üle käiva arutelu taustale paigutus sellel nädalal uudis Venemaa soovist soetada tutvumiseks väiksem arv Prantsuse ratassoomukeid VBL. Näib, justkui koguks kaitsekoostöö Moskva ja Pariisi vahel aina hoogu. Tegelikult sõlmiti esimene väga kaalukas Vene-Prantsuse kaitsetehnoloogiline ostu-müügitehing juba 2008. aasta oktoobris. Ajal, mil Vene väed Medvedevi-Sarkozy lepet ei millekski pidades Georgias Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ümber kehtestatud “puhvertsoonides“ soomukitega lusti sõitsid. Ning Euroopa Liit ja NATO olid justkui külmutanud igasuguse „business as usual“ tegevuse Venemaa suunal.

Mistral-klassi dessantlaeva võimaliku müügi üle käiva arutelu taustale paigutus sellel nädalal uudis Venemaa soovist soetada tutvumiseks väiksem arv Prantsuse ratassoomukeid VBL. Näib, justkui koguks kaitsekoostöö Moskva ja Pariisi vahel aina hoogu. Tegelikult sõlmiti esimene väga kaalukas Vene-Prantsuse kaitsetehnoloogiline ostu-müügitehing juba 2008. aasta oktoobris. Ajal, mil Vene väed Medvedevi-Sarkozy lepet ei millekski pidades Georgias Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ümber kehtestatud “puhvertsoonides“ soomukitega lusti sõitsid. Ning Euroopa Liit ja NATO olid justkui külmutanud igasuguse „business as usual“ tegevuse Venemaa suunal.

Kolmapäeval esitleti Kaitseministeeriumis uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse“ värskeid tulemusi. Küsitlustest selgub Eesti elanike hinnang maailma ja Eesti turvalisusele, arusaam peamistest julgeolekuriskidest, suhtumine Eesti riigikaitse korraldusse ning riigikaitsega tegelevatesse ja elanikkonna turvalisust tagavatesse institutsioonidesse, inimeste kaitsetahe ja muud olulised riigikaitsega seotud seisukohad. Turu-uuringute AS poolt koostatud uuringuaruannet on võimalik lugeda Kaitseministeeriumi koduleheküljelt aadressil
http://www.kmin.ee/static/sisu/files/2010%2001%20Kaitseministeerium_korrig.pdf .

Avaliku arvamuse uuringud on oma olemuselt kommunikatsiooni-uuringud: kuna riigikaitse küsimustes puudub suuremal osal elanikkonnast vahetu isiklik kogemus, samuti ei kuulu riigikaitse ühiskonnaelu olulisemate valupunktide hulka, siis demonstreerivad küsitluste tulemused eelkõige seda, kas ja kui edukalt on suudetud riigikaitse ülesandeid ja eesmärke avalikkusele selgitada.

Tulenevalt olulisest seosest avalikus inforuumis leviva informatsiooni ja hoiakutega, on üheks läbivaks eristavaks tunnuseks, mille lõikes arvamuste erinevusi interpreteeritakse, vastaja suhtluskeel. Sest paraku on infoallikad, mille vahendusel eesti- ja venekeelsed vastajad oma suhtumisi kujundavad, erinevad. Ka erinevad neis esitatavad seisukohad Eesti riigi ja selle kaitsmise kohta.

Pööraksin käesolevas kirjutises tähelepanu ühele küsimusele, millele antud vastused aastate vältel kõige enam vastaja emakeele lõikes on erinenud – see on suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse.

Kui öelda, et Eesti elanikkonna kõige olulisemaks julgeolekugarantiiks peetakse meie kuulumist NATO-sse, on see ainult pool tõde. NATO on konkurentsitult esikohal eestlaste hinnangutes (81%), venekeelsete vastajate jaoks on NATO olulisuselt alles kolmas tegur (39%). Venekeelsed vastajad peavad tähtsaimaks turvalisuse garantiiks koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga (60%), mis eestlaste pingereas on alles neljandal kohal (29%).

Eesti- ja venekeelsete vastajate vahel ei ole erinevust Euroopa Liidu ja Balti riikide kaitsekoostöö tähtsuse hindamisel julgeoleku tagajana (vt. Joonis 1).

Joonis 1 – Mis tagab Teie arvates Eesti riigile suurima julgeoleku – nimetage kolm olulisemat

Peale Eesti saamist NATO täisliikmeks on toetus NATO liikmeks olemisele püsinud võrdlemisi stabiilselt kõrgena, kõikudes 71-78% vahel. Jaanuaris 2010 tõusis toetus NATO-sse kuulumisele rekordiliselt kõrgele ehk 80%-ni. Ent ka see näitaja on kõrge vaid eestlaste arvamustes. Viimases küsitluses oli eestlaste toetus NATOle tõusnud rekordilise 93 protsendini (vt joonis 2).

Ka venekeelsete vastajate seas on toetus NATOle viimaste uuringutega võrreldes rekordiliselt kõrge (50%), ent sellist toetuse taset on ka varem ette tulnud. Eelkõige on see juhtunud siis, kui rahvusvaheliste suhete fooni tõttu on NATO kajastus venekeelses meedias olnud mõnevõrra positiivsem või vähemalt neutraalne.

Joonis 2 – Kas Te olete Eesti NATOsse kuulumise poolt või vastu?

Tõenäoliselt võibki NATO toetamise järsu kasvu tagant selle aasta alguses otsida venekeelses inforuumis toimunud muutusi NATO teema käsitlemisel, mida kindlasti on mõjutanud nii USA presidendi Obama kui ka NATO uue peasekretäri Rasmusseni muutnud retoorika Venemaaga suhtlemisel.

Iseenesest võib seda ju pidada positiivseks, kui NATO ja Venemaa kontaktide tihenemine parandab Eesti venekeelse elanikkonna suhtumist NATO-sse. Ent oleks oluline, et sellega kaasneks ka nende suurem usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu ja Eesti riigikaitse eesmärkide parem mõistmine. Arusaam, et Eesti on mitte NATO klient, vaid osa NATOst, on visa juurduma ka eestlaste hoiakutes. Tuleks igati vältida, et siinne venekeelne elanikkond tõmbaks mõttelise eraldusjoone NATO ja Eesti riigi vahele, nähes esimeses Venemaa head partnerit, teises aga Venemaa tülikat väikest naabrit. Selle saavutamine vajab aga taas oskuslikku ja tasakaalustatud kommunikatsiooni.

Vaata või kuula ka minu Vikerraadio päevakommentaari: http://uudised.err.ee/index.php?06196324