Armeenia mõistatus

Euroopa Liit ja lääs laiemalt võivad seista silmitsi uue potentsiaalse kriisikoldega, kui protestid Armeenia pealinnas Jerevanis ei vaibu ja omandavad poliitilise iseloomu.

Euroopa Liit ja lääs laiemalt võivad seista silmitsi uue potentsiaalse kriisikoldega, kui protestid Armeenia pealinnas Jerevanis ei vaibu ja omandavad poliitilise iseloomu.

Praegu tundub, et jutt käib üksnes protestidest keskmiselt 20-protsendilise elektrihinna tõusu vastu. Ent Armeenias muutub ka elektrihind poliitiliseks küsimuseks, kui arvestada, et Armeenia majandus on väga palju sõltuv Venemaast, kelle toetus Armeeniale moodustab ajakirja Foreign Policy andmeil riigi sisemajanduse kogutoodangust 21 protsenti. Pärast seda, kui Armeenia astus jaanuaris Euraasia Majandusliitu, on Armeenia majandus veelgi tugevamalt seotud Venemaa majandusega.
Armeenia elektritarneid kontrollib Armeenia Elektrivõrk, mis on Venemaa samasuguse firma tütarettevõte. Pole siis imestada, et Vene küsimus tuleb kohe mängu, kui tegemist on pealtnäha ainult majanduslikku laadi protestidega.
Nüüd näibki olevat põhiküsimus selles, kas protestid piirduvad vaid majandusliku küljega või on lääs ja Venemaa tunnistajaks taaskordsele värvilisele revolutsioonile. Tundub, et lääne meedias kõlavad tagasihoidlikumad noodid. Näiteks on BBC venekeelne kanal ja Foreign Policy leidnud tsitaate inimestelt, kes kinnitavad, et tegemist on üksnes elektrihinna vastase võitlusega ja mingit uut Maidani Armeeniast oodata ei maksa. Samas kinnitavad protestijad, et järele ei anta.
Samas on nii Vene poliitikud kui ka meedia on juba hüsteerias, iseloomustades Armeenia proteste kui Euroopa Liidu ja USA orkestreeritud katset Armeeniat Vene mõjusfäärist välja tõmmata ja uus Maidan korraldada.
Nii kirjutas Facebookis Kremli-meelne politoloog Sergei Markov, et rünnakut Jerevanile oli oodata ning et demonstrantide seas on ilmselt palju Ukrainast pärit võitlejaid. „Organisaatorite peamine eesmärk on veresaun,“ oli ta veendunud.
Ka Kremli kontrollitud telekanal RT kippus armeenlasi Ukraina ja laiemalt läänemeelsuses süüdistama. Telekanal näitas protestijate hulgas Euroopa Liidu lippe ja oli veendunud, et Armeenia protestid sarnanevad Ukraina omadega. Meenutuseks, et Ukraina protestid 2013. aasta lõpus olid puhtalt seotud Euroopa Liiduga, kui toonane Ukraina president Viktor Janukovitš keeldus allkirjastamast assotsiatsioonilepingut Euroopa Liiduga. Ukraina protestid aga arenesid niikaugele, et Janukovitš põgenes riigist ja Venemaa okupeeris ja annekteeris Krimmi ning alustas sõjategevuse mahitamist Ida-Ukrainas. Samuti kogus tuure Vene infosõda, mis tähendas otseseid valesid ja võltsinguid Ukraina kohta. Nii polekski imestada, kui RT ja mõne teisegi Vene meediakanali kajastus Armeeniast kui Euroopa Liidu ja USA orkestreeriud mõjutamiskatsest on pehmelt öeldes liialdus.
Sest Euroopa Liit tegeleb praegu korraga nii mitme kriitilise küsimusega, mis tähendab, et Armeenia kriisi vallandamine Brüsseli poolt oleks küll hullumeelsus. Kui võtta pagulased, Kreeka, Briti euroreferendum ja jätkuv Ukraina kriis, siis miks peaks Brüssel veel käivitama kriisi Armeenias? Et saada pagulasi veel juurde?
Kuid nii Euroopa Liit kui ka USA peavad valmis olema selleks, et Armeenia protestid kasvavad üle poliitiliseks ja armeenlased otsivad abi läänelt. On ju ka Armeenia Euroopa Liidu idapartnerlusriik ja sestap tunduks ebaõiglane Armeenia üksi jätta. Igasugused arengud on võimalikud. Nii näiteks muutusid protestid 2013. aastal Istanbulis Gezi pargi täisehitamise vastu meeleavaldusteks üle maa demokraatlike õiguste eest. Kuid praeguse seisuga võib öelda, et eeskätt lasub protestide edasine kulg armeenlaste endi õlul ja enne sekkub Venemaa kui lääs.
Tekst oli eetris Retro FMi Euroopa uudistes 26.06.2015.