2018. aasta 8. mail kohtusid Soome ja Rootsi kaitseministrid Jussi Niinistö ja Peter Hultqvist Pentagonis USA kaitseministri James Mattisega.
Pärast Põhjamaade ministritele korraldatud täispikka austavat vastuvõttu 19st kahurist lastud saluudiga allkirjastasid kaitsevaldkonna liidrid kolmepoolse tahteavalduse, et parendada ja tugevdada kolme riigi kaitsekoostööd.
Pentagoni pressiteate sõnastuses „tugevdab tahteavaldus kaitsesuhet seitsmes valdkonnas, sh poliitiline dialoog, poliitilise ja sõjalise tasandi koostegutsemisvõime, laiendatud piirkondlik olukorrateadlikkus, tugevdatud võimekused ja seisukohad, rahvusvahelised ühisoperatsioonid, strateegiline kommunikatsioon ja USA-NATO-ELi koostöö.“ Tahteavalduse eesmärk on samuti tugevdada ja laiendada Soome ja Rootsi 2014. aasta, Rootsi ja USA 2016. aasta ning Soome ja USA 2016. aasta kahepoolseid kaitselepinguid.
Tuleb märkida, et tahteavaldus ei ole rahvusvahelise õiguse ega riiklike seaduste alusel USAle, Soomele ega Rootsile õiguslikult siduv kohustus. Siiski usuvad kolm allkirjastajat, et süvendatud kaitsealased suhted toetavad Läänemere regiooni turvalisust, „tugevdades atlandiüleseid suhteid ning stabiilsust Põhja-Euroopas ja arendades Ameerika Ühendriikide ning selle kahe võimeka ja üksmeelse partneri koostegutsemisvõimet.“
Eesmärkide saavutamiseks plaanivad USA ning Soome ja Rootsi kaitseministeeriumid korraldada ühistegevusi, sealhulgas „regulaarseid kolmepoolseid kohtumisi kõigil tasanditel, sh uurimisrühmi; kõigi tasandite teabevahetust; suurendada praktilist koostööd meie relvajõudude vahel; osaleda koordineeritult õppustel ja väljaõppes; kujundada õppuseid vastavalt, et neis kajastuks kolmepoolse koostöö prioriteedid, kus see on asjakohane; arendada koostööd rahvusvahelistel operatsioonidel; koordineerida asjakohaselt intsidentide ja tegevustega seotud strateegilist kommunikatsiooni; ning arendada ELi ja NATO strateegilist partnerlust.“
Siinkohal on tähtis välja tuua, et olemasolevad kahepoolsed kokkulepped on juba võimaldanud teha tihedat koostööd maal, merel ja õhus sõjaliste õppuste korraldamisel. Näiteks samal ajal kui tahteavaldus Washington DCs allkirjastati, toimus Niinisalo polügoonil Lääne-Soomes soomusväe õppus koodnimega Arrow 18, kus osales rohkem kui 3200 Soome, USA ja Norra sõjaväelast. See oli esimene kord, kui Soomes osalesid õppustel M1A1 Abrams põhitankid.
Mis puutub tulevastesse õppustesse, siis Soome õhuvägi teatas, et selle aasta oktoobris osaleb Soome koosseis Nevadas Nellise õhuväebaasis õppusel Red Flag 2018 (jällegi esimest korda) ja Soome kaitseminister Niinistö on öelnud, et Soomes toimub järgmise kümnendi alguses, võib-olla aastal 2021, suurõppus, mis sarnaneb peaaegu 20 000 osavõtjaga Rootsi õppusele Aurora 2017.
Nimetatud õppuste jaoks vajalikud tehnilised ettevalmistused on tehtud vastuvõtva riigi toetuse vastastikuse mõistmise memorandumi alusel. Uus tahteavaldus ühendab lihtsalt varasemate lepete sisu ning selle eesmärk on kindlustada, et nendes kajastatud tegevused ja rahvusvahelised õppused ei kattuks.
Pärast tahteavalduste tseremooniat Rootsi suursaatkonna poolt korraldatud seminaril kiitis Mattis Soomet ja Rootsit selle eest, et riigid on „kindel stabiilsuse ankur piirkonnas, kus olud on muutunud pingelisemaks Venemaa õnnetute, ebaproduktiivsete ja destabiliseerivate valikute tõttu alates Ukrainast kuni Süüriani,“ ning Soome ja Rootsi kaitseministrid väljendasid heameelt, et „tänu USA suurendatud kohalolule Põhja-Euroopas on piirkond stabiilsem.“
Alexander Vershbow, endine NATO asepeasekretär, oli nõus, et kolm riiki väärivad oma pingutuste eest Läänemere piirkonna stabiliseerimisel rohkeid kiidusõnu, kuid märkis: „Kas kõik ei oleks mitte märksa lihtsam, kui Soome ja Rootsi oleksid NATO liikmed?“.
