Ajastatud piirilepped

Ilmselt ei ole ajastuselt juhuslik, et Vene valitsus saatis just hiljuti Eesti-Vene piirilepete eelnõu president Vladimir Putinile, kes peab esitama selle parlamenti ratifitseerimiseks. Miks?

Ilmselt ei ole ajastuselt juhuslik, et Vene valitsus saatis just hiljuti Eesti-Vene piirilepete eelnõu president Vladimir Putinile, kes peab esitama selle parlamenti ratifitseerimiseks. Miks?

Sellepärast, et eelmisel korral, aastal 2005, sattus piirilepete ratifitseerimine Eesti riigikogus ajale, mil oli käimas sisepoliitiline kriis ja nii sattusid sellesse kriisi ka piirilepped. Asi lõppes kurikuulsa preambulaga, misjärel Venemaa oma allkirja piirilepetelt tagasi võttis. See tähendas kogu ratifitseerimisprotsessi seiskumist.
Nüüd ootas Moskva niikaua, et Eesti valimised lõpeksid. Valimistulemus ilmselt Kremlile sobis. Pealegi kõnelevad esialgsed teated koalitsioonikõnelustelt, et piiri väljaehitamises on kokku lepitud – seega piiri asukohas kahtlusi ei ole. Väljaehitatav piir ei järgi Tartu rahu ja võtab niiviisi maha Moskva kahlused Eesti territoriaalsetes nõudmistes. Nüüd jääb oodata lõpphääletust Vene riigiduumas, misjärel peaks lepped minema lõplikule hääletusele riigikogus.
Eesti ja Vene välisministrid allkirjastasid uued piirilepped eelmise aasta 18. veebruaril. Selline oleks Eesti-Vene piirilepete kahepoolne areng. Ent nagu väga hästi teada, on Venemaal möödunud aastaga üht-teist juhtunud, mis paneb piirilepete ratifitseerimise sootuks uude valgusse.
Põhimõtteliselt vahetult pärast Eesti-Vene piirilepete allkirjastamist alustas Venemaa Krimmi okupeerimist ja annekteerimist. Sellele järgnes Venemaa mahitatud sõjategevus Ida-Ukrainas, Malaisia reisilennuki allatulistamine, tuhanded surnud sõjategevuses ja lõpuks ka opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi koletu roim Moskva kesklinnas. Piirilepete kontekstis tasub mainida ka Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri röövimist sellesama kokkulepitava piiri pealt.
Euroopa Liit ja USA on kehtestanud Venemaa vastu sanktsioonid. Venemaa on omakorda vastanud enda sanktsioonidega. Püsib küll habras lootus Minskis sõlmitud relvarahule, kuid Venemaa käitumine oli möödunud aasta jooksul ennustamatu, sestap ei saagi teha mingeid välis- või julgeolekupoliitilisi prognoose. Eesti ja mitmedki teised riigid on rõhutanud vajadust Euroopa Liidu ühtsema käitumise järele Venemaa suhtes. Sanktsioonide näol on see ühtsus ka olemas.
Kuidas aga sobitub Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimine Euroopa Liidu ühisesse välispoliitikasse Venemaa suhtes? Euroopa Liit on ise pidevalt korranud, et piirilepped on Eesti ja Venemaa kahepoolne küsimus ning Brüssel sellesse ei sekku. Liiatigi meenuvad piirilepetest palju suuremad diilid Euroopa Liidus Venemaaga ka möödunud aasta jooksul. Võtkem näiteks Küpros, mis lubab Vene armeel kasutada oma sadamaid ja lennuvälju. Või Ungari, mille peaminister Viktor Orban on selgelt kiitnud Putinit. Ka Tšehhi president Milos Zeman on näidanud üles sümpaatiat Moskva vastu.
Ses valguses ei kvalifitseeru kaua aega kavandatud piirilepped üldse Euroopa Liidu mingisuguse ühisjoone rikkumiseks. Ainus küsimus on, kuidas Moskva seda tõlgendab. Kas ta lisab selle sujuvalt näiteks Küprose ja Ungari juhtumitele ja näitab seda oma propagandas, kui suutmatu on Euroopa Liit ühise joone hoidmises, või jätab piirilepped rahule? Aga meie ei saa seda kuidagi teada, sestap tuleb oodata rahulikult uudiseid riigiduumast ja võimalusel lepetega edasi minna.
Tekst oli eetris Retro FMi Euroopa uudistes 13.03.2015.