Vilniuse tippkohtumine: läbimurre või patiseis?

Koostöös Eesti Idapartnerluse Keskuse ja Eesti Diplomaatide Kooliga korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 1. oktoobril ümarlauavestluse idapartnerluse teemadel. See toimus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ruumes. Kohtumise teema oli „Vilniuse tippkohtumine: läbimurre või patiseis?“

Koostöös Eesti Idapartnerluse Keskuse ja Eesti Diplomaatide Kooliga korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 1. oktoobril ümarlauavestluse idapartnerluse teemadel. See toimus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ruumes. Kohtumise teema oli „Vilniuse tippkohtumine: läbimurre või patiseis?“

17.10.2013
RKK, Eesti Idapartnerluse Keskuse ja Eesti Diplomaatide Kooli ümarlaud
Koostöös Eesti Idapartnerluse Keskuse ja Eesti Diplomaatide Kooliga korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 1. oktoobril ümarlauavestluse idapartnerluse teemadel. See toimus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ruumes. Kohtumise teema oli „Vilniuse tippkohtumine: läbimurre või patiseis?“
Käsitletavast probleemist põhjalikuma ülevaate edastamiseks olid kohal nii Euroopa Liidu kui ka idapartnerluse riikide esindajad. Euroopa Liidu riike esindas Poola Vabariigi – mille EL-i eesistumise ajal 2009. aastal toimus riigis idapartnerluse esimene tippkohtumine – suursaadik Grzegorz M. Poznański, kes rõhutas oma maa jätkuvat vankumatut toetust sellele programmile. Järgmisena võttis sõna praeguse Euroopa Liidu eesistujamaa ja peatse Vilniuse tippkohtumise korraldaja Leedu suursaadik Neilas Tankevičius, kes sõnas, et kuna läbirääkimiste ümber on väga palju kumu, tähendab see seda, et protsess kulgeb täiskiirusel. Viimaks kinnitas Kreeka suursaadik Constantine Katsambis kuulajatele, et programm jätkub ka siis, kui Kreekast saab jaanuaris Euroopa Liidu eesistuja.
Partnerriikidest kõneles Moldova suursaadik Victor Guzun juba käivitunud integratsiooniprotsessidest muuhulgas energia, transpordi, kaubanduse ja hariduse vallas. Hr Ruslan Nasibov Aserbaidžaani saatkonnast osutas mõnele olulisele valdkonnale, millega Euroopa Liit selles regioonis juba tegeleb – näiteks energia ja konfliktide lahendamine –, rõhutades samal ajal, et koostööks ei piisa ühest osapoolest. Ukraina suursaadik Viktor Križanivski kinnitas kuulajatele, et Ukrainal ei ole muud „plaani B“ kui olulistele lepingutele alla kirjutamine Vilniuses, ning võttis otsad kokku lausega: „Kohtume Euroopa Liidus.“ Armeeniat esindanud Eesti Diplomaatide Kooli üliõpilane Maria Simonjan rääkis oma kodumaa poleemikat tekitanud otsusest taganeda assotsiatsioonilepingust tiheda koostöö kasuks Venemaaga. Ta osutas tõsiasjale, et hoolimata sellest otsusest toetab enamik Armeenia elanikke (hiljutise küsitluse järgi 72%) integratsiooni Euroopa Liiduga, lisaks on toimunud meeleavaldusi valitsuse otsuse vastu ühineda Venemaa juhitava tolliliiduga. Venemaa küsimust käsitles ka Davit Suhhiašvili Gruusiast (kes on samuti EDK tudeng), kes väitis, et Gruusia vajab Euroopa Liidu abi kaitseks Venemaa eest. Arutelu käigus jõudsid mitmed osavõtjad järeldusele, et idapartnerlusest oleks kasu ka Venemaale, kui Moskva seda vaid võimaldaks.
Korraldajate poolelt esitlesid RKK teadur Emmet Tuohy ja nooremteadur Anna Bulahh kriitilisemat käsitlust idapartnerluse kohta ning oma hiljutisele artiklile tuginedes väitsid, et strateegilisi eesmärke sellistest valdkondades nagu energia, viisarežiimi lihtsustamine ja kaubandus tuleb võtta prioriteetsematena kui abstraktsemaid probleeme nagu ühiste väärtuste edendamine. Need pragmaatilised eesmärgid on ühtlasi ka valdkonnad, kus palju tööd on juba tehtud – nagu mitmed suursaadikud ka osutasid – ning kus on tarvis teha veelgi tihedamat koostööd. Bulahh märkis, et need strateegiad võivad osutuda ülekanduva mõju (spillover effect) lähtepunktiks, millest arenevad välja poliitiline koostöö ja ühised väärtused. Tuohy märkis eelisena ära ka selle, et neis valdkondades on edasiminek võimalik ka ühepoolse algatusena, tuues näiteks Euroopa Liidu hiljutise otsuse kõrvaldada piirangud Moldova veini impordilt. Bulahh mainis heade näidetena energiapoliitika vallast ka Ukrainat ja Moldovat, kes mõlemad teevad tublit tööd selle nimel, et kahandada oma sõltuvust Venemaa gaasitarnetest. Sedasorti konkreetsete sammude tulemusena sünnivad pöördumatud sidemed ja partnerlussuhted, millest kasvab välja üha tihedam ja ulatuslikum koostöö – et oleks, mida lauale panna, on kõigepealt tarvis tugevate jalgadega lauda, märkis Tuohy.
Lõppkokkuvõtteks võib öelda EIPK tegevjuhi Marge Mardisalu-Kahara sõnadega: „Vilniuse tippkohtumine ei ole lõpp, see on vaid alguse lõpp. Pärast Vilniust töö alles algab.“
Kokkuvõtte kirjutas RKK praktikant Kristiina Visnapuu.