Valgevene relvajõudude võimekus on piiratud. Nad on alamehitatud ja suuresti varustatud aegunud relvasüsteemidega. Ent Venemaa läänepiiri ainsa liitlasena täidaks Valgevene olulist rolli Venemaa ja NATO vahelise konflikti puhul.
2020. aasta augusti valimiste järelmid, Ryanairi lennu 4978 maanduma sundimine, opositsiooniaktivist Roman Protasevitši arreteerimine, migratsioonikriisi tekitamine Valgevene-Leedu piirile ja viimati Valgevene sprinteri Kristina Timanovskaja keeldumine Tokyost pärast olümpiat lahkuda on tõmmanud palju tähelepanu Valgevenele ja ta suhetele Venemaaga.
1990ndatel aastatel olid Valgevenel kõige tihedamalt koondunud sõjaväelised jõud maailmas, aga riigi militaarne võimekus on sellest ajast saati visalt vähenenud. Käesolev analüüs kasutab avalikke luureandmeid, uurimaks Valgevene relvajõudude tänast struktuuri ja võimekust. Omapäi oleks neil keerukas neile määratud missioone ellu via. Ent Lukašenko ettevaatamatu tegevus ja sellega kaasnev isolatsioon on sundinud Minski aktsepteerima Moskvaga lähedasemat kaitsesuhet kui kunagi varem. Analüüsis kirjeldatakase ka Valgevene relvajõudude de facto allumist Venemaa sõjaväelisele juhtimisstruktuurile, ja sõjaaja rolli Vene vägedele logistilise toe pakkujana.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): The Belarusian Armed Forces
