Venemaa täiemahuline invasioon ja genotsiid Ukrainas on juba kaasa toonud olulisi muutusi EL-i idanaabruse riikide suhetes Moskvaga ning piirkonna geopoliitiline tasakaal on ümber kujunemas.
Analüüs kaardistab väliskaubanduse arengusuundi ja kinnitab nii varasemaid suundumusi kui ka Venemaa tugevat poliitilist ja majanduslikku mõju vaadeldavas piirkonnas. Analüüsi järeldused on järgmised:
- Ukrainal ei ole püsimajäämiseks muud valikut, kui murda välja Venemaa poliitilisest ja majanduslikust mõjusfäärist ning liikuda Euroopa Liidu suunas.
- Moldova praegune valitsus on võtnud Euro-Atlandi kursi ning püüab Venemaa poliitilisest ja majanduslikust mõjust vabaneda.
- Gruusia valitsus üritab sõjast kasu lõigata, kuid on ohtlikult libisemas venemeelse autoritaarsuse suunas, tekitades samal ajal üha suuremaid pingeid suhetes Ukraina ja Euro-Atlandi kogukonnaga.
- Armeenia püüab Venemaast distantseeruda, sest Venemaa ei ole suutnud tagada riigi julgeolekut. Samas on Jerevan süvendanud oma sõltuvust Moskvast ja abistanud seda sanktsioonidest kõrvalehoidmisel, mis võib ohustada Euro-Atlandi kogukonna toetust Armeeniale.
- Aserbaidžaan hoiab oma kurssi, olles säilitanud Kremliga sõbralikud suhted ja aidates Venemaal sanktsioonidest kõrvale hiilida.
- Valgevene toetas Venemaa invasiooni ja on Moskvast ülimalt sõltuv.
Asjaolu, et Venemaal on õnnestunud säilitada või koguni suurendada oma poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kõnealuses piirkonnas ning mõjutada riikide majanduslikke valikuid Venemaa suhtes rõhutab, et vaadeldavate riikide välispoliitilistes strateegiates on sügavad lõhed ja EL-i idanaabruses valitseb üldisem killustatus.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): The New Geopolitical Landscape in The EU’s Eastern Neighbourhood: Fragmentation of Economic Ties Post February 2022 (PDF)
