Reedel 20. novembril esitleti Tallinnas kuue riigi välis- ja kaitsepoliitika mõttekodade koostöös valminud uuringut „Vene välispoliitika “humanitaarne dimensioon” Georgia, Moldova, Ukraina ja Balti riikide suhtes”.
Reedel 20. novembril esitleti Tallinnas kuue riigi välis- ja kaitsepoliitika mõttekodade koostöös valminud uuringut „Vene välispoliitika “humanitaarne dimensioon” Georgia, Moldova, Ukraina ja Balti riikide suhtes”.
20.11.2009
Reedel 20. novembril esitleti Tallinnas kuue riigi välis- ja kaitsepoliitika mõttekodade koostöös valminud uuringut „Vene välispoliitika “humanitaarne dimensioon” Georgia, Moldova, Ukraina ja Balti riikide suhtes”. Koos Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega osalesid selles veel viie mõttekoja teadurid: uuringu algatajaks olnud Ida-Euroopa Poliitikauuringute Keskus (Centre for East European Policy Studies) Lätist, Geopoliitiliste Uuringute Keskus (Centre for Geopolitical Studies) Leedust, Moldova Välispoliitika Assotsiatsioon (Foreign Policy Association of Moldova), Rahvusvaheline Gepoliitiliste Uuringute Keskus (International Center for Geopolitical Studies) Georgiast ja Poliitika-analüüsi Kool (School for Policy Analysis at the National University of Kyiv-Mohyla Academy) Ukrainast.
Mõistet ”humanitaarne trend” kasutati Venemaa välispoliitilistes dokumentides esmakordselt 2007. aastal. Venemaa välispoliitika ülevaates liigitatakse selle poliitika koostisosadeks:
1) inimõiguste kaitse; 2) välismaal elavate Venemaa kaasmaalaste huvide kaitse (sealhulgas kaasa aitamine kaasmaalaste konsolideerumisele ning venekeelse kultuuriruumi säilitamisele); 3) tegelemine konsulaarküsimustega (Venemaa kodakondsuse andmist, kaasmaalase reisimisõiguste tagamist) ja 4) koostöö arendamine kultuuri ja teaduse alal.
Nimetatud kontseptsioonis püütakse Venemaa tavapärased geopoliitilised ambitsioonid ”lähivälismaa” suhtes ühte siduda Joseph S. Nye poolt sõnastatud ”pehme jõu” printsiipidega. Pärast uue kontseptsiooni sõnastamist on Venemaa välispoliitikas oluliselt aktiviseerunud kaasmaalaste suunaline poliitika ning selle informatsiooniline tagamine.
Uuringutulemusi tutvustav kogumik sisaldab esmalt ülevaadet “pehme jõu” kontseptsioonist ja Venemaa välispoliitika “humanitaarsest dimensioonist” üldiselt. Seejärel on ära toodud juhtumiuuringud (case-study) iga uuringus osalenud riigi kohta. Iga juhtumiuuring on jagatud viide peatükki: Venemaa tegevus inimõiguste teema käsitlemisel; Venemaa poliitika antud riigis elavate kaasmaalaste huvide kaitsel, konsulaarküsimused, koostöö kultuuri, hariduse ja teaduse alal ning Venemaa meediakanalite mõju venekeelsele elanikkonnale asukohariikides. Kogumik lõpeb võrdleva analüüsi ja üldiste järeldustega.
Tegemist on esimese sellelaadse uuringuga, kus Venemaa välispoliitika „humanitaarse dimensiooni“ mõjutusi uuritakse võrdlevalt kuues erinevas riigis. Uuringu läbiviimist, raamatu väljaandmist ja seminaride korraldamist toetasid National Endowment for Democracy, Avatud Eesti Fondi Ida-Ida: Piiriülese koostöö programm ja Konrad Adenaueri Fond.
Reedel aset leidnud uuringuesitlusel tutvustasid projekti põhijäreldusi kõigi kuue uuringus osalenud riigi mõttekodade teadurid: Andis Kudors ja Gatis Pelnens (tema oli ka kogumiku toimetajaks) Lätist, Nerijus Maliukevicius Leedust, Dmytro Kondratenko Ukrainast, Radu Vrabie Moldovast, Tengiz Pkhaladze Georgiast ja Juhan Kivirähk Eestis.
Lisatud fail: The “Humanitarian Dimension” of Russian Foreign policy toward Georgia, Moldova, Ukraine and the Baltic States
