september 27, 2010
Tallinnas toimus neljas Balti kaitsekonverents (Annual Baltic Conference on Defence, ABCD)
Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimus neljapäeval, 16. septembril järjekorralt juba neljas Balti kaitsekonverents (Annual Baltic Conference on Defence, ABCD). Selle korraldajad olid Eesti Vabariigi Kaitseministeerium ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (konverentsi kohta lisateabe saamiseks vt http://abcd.icds.ee).
Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimus neljapäeval, 16. septembril järjekorralt juba neljas Balti kaitsekonverents (Annual Baltic Conference on Defence, ABCD). Selle korraldajad olid Eesti Vabariigi Kaitseministeerium ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (konverentsi kohta lisateabe saamiseks vt http://abcd.icds.ee).
Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimus neljapäeval, 16. septembril järjekorralt juba neljas Balti kaitsekonverents (Annual Baltic Conference on Defence, ABCD). Selle korraldajad olid Eesti Vabariigi Kaitseministeerium ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (konverentsi kohta lisateabe saamiseks vt http://abcd.icds.ee). 2010. aasta ABCD konverentsil osalesid silmapaistvad esinejad ja enam kui sada kuulajat kolmest Balti riigist, Hollandist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Poolast, Itaaliast, Hispaaniast, Türgist, Iisraelist, Hiinast, Venemaalt ja teistest riikidest. Konverentsi juhatasid sisse Eesti Vabariigi presidendi Toomas H. Ilvese ja kaitseministri dr Jaak Aaviksoo sõnavõtud ning ürituse tipphetkeks oli NATO endise peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi esinemine põhisõnavõtuga.
Selle aasta konverentsi pealkiri oli „It Matters What Others Think: Calibrating NATO Deterrence Posture in the Age of Complexity” („On oluline, mida teised mõtlevad: NATO heidutuse kohandamine keeruliste aegadega”). Konverentsil käsitletud põhiküsimused olid heidutuse asjakohasus tänapäeval riigi julgeoleku tagamise vahendina ja võimalused heidutuse mõju optimeerimiseks. Neile küsimustele otsiti konverentsil vastust kolme sessiooni käigus, millest igaühel käsitleti heidutuse erinevaid külgi. Hommikusel sessioonil arutleti tuuma-, tava- ja mittesõjalise heidutuse asjakohasuse ja kasulikkuse üle tänases ja homses julgeolekukeskkonnas. Järgmisel sessioonil käsitleti NATO heidutusvõimet ja püüti leida vastust küsimusele, kas allianss on suuteline lahendama enda usutavusega seotud dilemmasid. Kolmas ja viimane sessioon analüüsis väikeriikide kindlustunde ja seda suurendavate garantiide teemat ning nende sisulise tagamise võimalusi.
Konverentsist osavõtjad jõudsid järeldusele, et heidutus on jätkuvalt – ja saab ka edaspidi olema – äärmiselt oluline riikide julgeoleku tagamise vahend. Samas nenditi, et rahvusvahelise olukorra kasvava keerukuse tõttu on heidutuse kasutamine muutumas aina komplitseeritumaks ning seda eriti sellistes uutes valdkondades nagu küberjulgeolek. Osalejad nõustusid, et NATO usutavuse tagamiseks ja alliansi väikeste liikmesriikide ebakindluse hajutamiseks on vajalik ELi ja NATO tihe partnerlus ning rõhuasetus usaldust tugevdavatele meetmetele (plaanid erinevate olukordade puhuks, õppused, poliitilise diskussiooni süvendamine jne). (2010. aasta ABCD konverentsil toimunud arutelude põhjalikum kokkuvõte avaldatakse konverentsi veebilehel http://abcd.icds.ee.)
