Reservüksused ja vabatahtlikud

Sisemine vaenlane: venelased Ukraina armee ridades ja postsovetliku identiteedi lõhenemine

Alates sõja algusest 2014. aastal kuni 2019. aastani võitles Kiievi poolel teadaolevalt umbes 3000 venelast. Aastaks 2024 nende arv vähemalt kolmekordistus algsete dissidendipataljonide taassünni ning täiendavate eriüksuste moodustumisega. Mis ajendab teisitimõtlevaid venelasi riigi vastu relva haarama? Kuidas nende visioonid ja vahendid üksteisega suhestuvad? Me ei pruugi kunagi mõista pataljonide tegevuse täielikku ulatust, taktikalisi eesmärke ja sisemist dünaamikat, kuid nende ideoloogiad ja ilmsed sihtrühmad räägivad nii mõndagi Venemaa sisemisest lõhenemisest ja võimalikest sõjajärgsetest tulevikest.

Loe rohkem

Kõrge valmidusastmega ajateenistus

Pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal taastasid mitmed Euroopa riigid kohustusliku ajateenistuse, teised aga asusid oma toimivat ajateenistust tõhustama. Külma sõja järel peeti kohustuslikku ajateenistust sageli mineviku jäänukiks, kuid nüüd nähakse selles taas jõukohast vahendit suhteliselt suurte sõjaaja jõustruktuuride moodustamiseks ning mõnel juhul ka püsiüksuste mehitamiseks.

Loe rohkem

Kaitseliit 100

Vanemast ajaloost. Õigupoolest võiks Kaitseliidu sünnipäeva ka varasemasse aega paigutada, nimelt oli Kaitseliidu eelkäijaks Omakaitse, mille üksuseid loodi avaliku korra tagamiseks 1917. aastal mitmel pool Eestis.

Loe rohkem