21. veebruaril korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koostöös kaitseministeeriumi ja sisekaitseakadeemiaga pool päeva kestnud töötoa kahese kasutusega teadusuuringute ja tehnoloogia kohta. Töötoa eesmärk oli kindlaks teha, kas Eesti kaitset, tsiviiljulgeolekut ja avalikku ohutust tagavad asutused on huvitatud tihedamast teadus- ja tehnoloogiaalasest koostööst. Töötoas osales rohkem kui 40 inimest, kes esindasid „lõppkasutajatest“ organisatsioone (Eesti Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, Veeteede Amet, Riigi Infosüsteemi Amet, Maksu- ja Tolliamet) ja erinevaid ministeeriume (kaitse-, sise-, majandus- ja kommunikatsiooni ning haridus- ja teadusministeerium). Kohal olid ka teadlased, tehnoloogiaeksperdid ja kaitsetööstuse esindajad.
21. veebruaril korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koostöös kaitseministeeriumi ja sisekaitseakadeemiaga pool päeva kestnud töötoa kahese kasutusega teadusuuringute ja tehnoloogia kohta. Töötoa eesmärk oli kindlaks teha, kas Eesti kaitset, tsiviiljulgeolekut ja avalikku ohutust tagavad asutused on huvitatud tihedamast teadus- ja tehnoloogiaalasest koostööst. Töötoas osales rohkem kui 40 inimest, kes esindasid „lõppkasutajatest“ organisatsioone (Eesti Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, Veeteede Amet, Riigi Infosüsteemi Amet, Maksu- ja Tolliamet) ja erinevaid ministeeriume (kaitse-, sise-, majandus- ja kommunikatsiooni ning haridus- ja teadusministeerium). Kohal olid ka teadlased, tehnoloogiaeksperdid ja kaitsetööstuse esindajad.
1.03.2012
21. veebruaril korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koostöös kaitseministeeriumi ja sisekaitseakadeemiaga pool päeva kestnud töötoa kahese kasutusega teadusuuringute ja tehnoloogia kohta. Töötoa eesmärk oli kindlaks teha, kas Eesti kaitset, tsiviiljulgeolekut ja avalikku ohutust tagavad asutused on huvitatud tihedamast teadus- ja tehnoloogiaalasest koostööst. Töötoas osales rohkem kui 40 inimest, kes esindasid „lõppkasutajatest“ organisatsioone (Eesti Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, Veeteede Amet, Riigi Infosüsteemi Amet, Maksu- ja Tolliamet) ja erinevaid ministeeriume (kaitse-, sise-, majandus- ja kommunikatsiooni ning haridus- ja teadusministeerium). Kohal olid ka teadlased, tehnoloogiaeksperdid ja kaitsetööstuse esindajad. Töötoas:
• jagati infot asutuste teadus- ja tehnoloogialaste põhimõtete, strateegiate ja tavade kohta;
• tehti arutluste käigus kindlaks, millistes valdkondades on Eesti riigikaitse, julgeolek ja ohutus funktsionaalselt (sihtide ja ülesannete tasandil) seotud ning millistes tehakse koostööd;
• tehti kindlaks, milliseid teadmus- ja tehnoloogiavaldkondi iseloomustavad ühisjooned ja/või millised neist on koostöö ja edu saavutamiseks keskse tähtsusega;
• hinnati asutustevahelist koostööpotentsiaali erinevates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades;
• arutati, milliseid asutustevahelise koostöö „ärimudeleid“ (juhtimine, rahastamine, teostus, järelevalve ja mõju) võiks Eestis järgida kahese kasutusega teadusuuringute ja tehnoloogiaga seoses.
Osalejatele tutvustati ka Soome kogemusi: kolonel Mika Hyytiäinen Soome maakaitse kõrgkoolist käsitles erinevaid kontseptuaalseid, poliitilisi ja praktilisi küsimusi, mis kerkisid esile, kui Soome püüdis luua sünergiat tsiviiljulgeoleku ning kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia vahel. Töötoa arutelude tulemused esitatakse peagi ilmuvas RKK mõttepaberis, millega loodetakse Eestis edendada asutustevahelist lähenemist tsiviiljulgeolekule, avalikule ohutusele ning kaitsealastele teadusuuringutele ja tehnoloogiale.
