RKK artiklisarja „Balti julgeolek ja Saksamaa“ neljandas osas vaatame lähemalt Saksamaa kahepoolsete suhete tähendust. Marko Mihkelson analüüsib Saksamaa ja USA omavahelisi suhteid.
Saksamaa ja USA hea suhe on Balti julgeoleku seisukohalt elutähtis, kuid riikide vahel on aeg-ajalt esinenud ebakõlasid. Berliini keeldumine toetada USA vägede sissetungi Iraaki lõi suhtesse sügava ja pikaajalise mõra. Lähemas minevikus on suhted kannatada saanud Donald Trumpi ründava keelekasutuse tõttu, eriti seoses kaitsekulutuste ja tasakaalust väljas kaubandusbilansiga, samuti on tüliõunaks olnud energiapoliitika. Balti riikide üllatuseks ja pettumuseks tühistas president Biden USA ja Saksamaa suhete parandamiseks Trumpi administratsiooni kehtestatud sanktsioonid, mis takistasid torujuhtme Nord Stream 2 ehituse lõpuleviimist.
Mida Nord Stream 2ga Venemaa Ukrainale suunatud ähvarduste taustal ette võtta, on nüüd Saksamaa uue kantsleri otsustada. Praegu ei ole veel näha märke, et Berliinil oleks lähiajal kavas täita Washingtoni ootusi kaitsekulutuste suurendamise osas, ning uueks proovikiviks USA ja Saksamaa suhetes on riikide erinev Hiina-poliitika. On ülimalt tähtis, et kahepoolsetes suhetes USAga mõistaks Saksamaa, et ta kannab paratamatult ka oma Euroopa liitlaste esindaja rolli.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Brief No.4. German-US Relations and the Security of the Baltic States (PDF)
