RKK direktor Matthew Bryza esines Eesti Diplomaatide Koolis

21. veebruaril Eesti Diplomaatide Kooli üliõpilastega vesteldes rõhutas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Matthew Bryza, et Euroopas mõistetakse vajadust energiavarustust mitmekesistada „Gazpromi monopolist eemaldudes“. Euroopa energiajulgeolekut käsitlevas loengus tutvustas Bryza torujuhtmete rägastikku, kus Venemaa püüab ELi algatusi (Nabucco ja Lõunakoridor) enda projektidega (Nord Stream ja South Stream) jätkuvalt tasalülitada. Samas tähendab Venemaa projektide madal kulutõhusus seda, et nad pole äriliselt elujõulised, mis omakorda osutab torujuhtmete rajamise geopoliitilistele põhjustele. Bryza tõdes kokkuvõtteks, et energiavarustuse alane võidujooks domineeriva seisundi saavutamiseks rahvusvahelistel turgudel muudab Vene Gazpromi monopoolsete mõjutusvahendite iseloomu, ELi ühtse energiaturu arengut ja ELi monopolivastast lähenemist kolmanda energiapaketi raames.

21. veebruaril Eesti Diplomaatide Kooli üliõpilastega vesteldes rõhutas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Matthew Bryza, et Euroopas mõistetakse vajadust energiavarustust mitmekesistada „Gazpromi monopolist eemaldudes“. Euroopa energiajulgeolekut käsitlevas loengus tutvustas Bryza torujuhtmete rägastikku, kus Venemaa püüab ELi algatusi (Nabucco ja Lõunakoridor) enda projektidega (Nord Stream ja South Stream) jätkuvalt tasalülitada. Samas tähendab Venemaa projektide madal kulutõhusus seda, et nad pole äriliselt elujõulised, mis omakorda osutab torujuhtmete rajamise geopoliitilistele põhjustele. Bryza tõdes kokkuvõtteks, et energiavarustuse alane võidujooks domineeriva seisundi saavutamiseks rahvusvahelistel turgudel muudab Vene Gazpromi monopoolsete mõjutusvahendite iseloomu, ELi ühtse energiaturu arengut ja ELi monopolivastast lähenemist kolmanda energiapaketi raames.

01.03.2013
21. veebruaril Eesti Diplomaatide Kooli üliõpilastega vesteldes rõhutas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Matthew Bryza, et Euroopas mõistetakse vajadust energiavarustust mitmekesistada „Gazpromi monopolist eemaldudes“. Euroopa energiajulgeolekut käsitlevas loengus tutvustas Bryza torujuhtmete rägastikku, kus Venemaa püüab ELi algatusi (Nabucco ja Lõunakoridor) enda projektidega (Nord Stream ja South Stream) jätkuvalt tasalülitada. Samas tähendab Venemaa projektide madal kulutõhusus seda, et nad pole äriliselt elujõulised, mis omakorda osutab torujuhtmete rajamise geopoliitilistele põhjustele. Bryza tõdes kokkuvõtteks, et energiavarustuse alane võidujooks domineeriva seisundi saavutamiseks rahvusvahelistel turgudel muudab Vene Gazpromi monopoolsete mõjutusvahendite iseloomu, ELi ühtse energiaturu arengut ja ELi monopolivastast lähenemist kolmanda energiapaketi raames.
ELi ja Venemaa energiadialoogi kümnendas eduaruandes tuuakse esile, et täna imporditakse Euroopa turule ligikaudu 25% kogu maailmas kaubeldavast naftast, 62% torujuhtmeid läbivast gaasist ja 21% veeldatud maagaasi tarnetest. Sellele lisaks ei ole impordisõltuvus Euroopas ühtlaselt jaotunud: ELi idapoolsetele liikmesriikidele ei pakuta samavõrra mitmekesistatud maagaasitarneid kui ELi lääneriikidele. Bryza nõustus üldjoontes seisukohaga, et Balti riigid on isoleeritud „energiasaared“, millele ainult Venemaa maagaasi tarnib ja elektrit impordib. Seega võib väita, et Euroopa ühise julgeoleku mõiste on märkimisväärselt avardunud, hõlmates ka energiavarustuse stabiilsuse, mida varem peeti riiklikuks küsimuseks. Täna käsitlevad Euroopa riigid ühe põhilise ohuna just energiavarustuse mitmekesistamises avalduvat geopoliitilist väljakutset.
Otsides vastust probleemile, kust Euroopa peaks hankima vajalikku naftat ja gaasi, pööras Bryza oma pilgu arenevate Kesk-Aasia riikide poole, et lahata nende rolli torujuhtmete poliitikas ja energiadiplomaatias. „Me ei saa käsitleda Euroopa energiajulgeolekut Kesk-Aasiast lahusolevana,“ rõhutas RKK direktor. ELi ja Venemaa suhted kannavad Venemaa taktika pitserit; viimane aga kasutab energiavarustuse vallas geopoliitilisi mõjutusvahendeid. Seepärast pakub Euroopale just Kaspia piirkond aina suuremat huvi. ELi algatused on saanud uue tõukejõu tänu äriajamise väljavaadetele selliste gaasirikaste riikidega nagu Turkmenistan, Kasahstan ja Aserbaidžaan, seda eriti otse Kesk-Aasiast gaasi tarniva Lõunakoridori rajamisega seoses, mida saab edasi arendada Aserbaidžaani ja Türgi vahelise Trans-Anatoolia torujuhtme (TANAP) projektiga, mis looks ühenduse Kaspia gaasi edasitoimetamiseks Austriasse toova Lääne-Nabuccoga (Nabuccole lisatava lääneharuga). Bryza rõhutas Aserbaidžaani Shah Denizi gaasivälju Euroopaga ühendavate algatuste olulisust, mis annabki sellele riigile Euroopa energiaturu mitmekesistamises võtmetähtsuse. Sellest tuleb järeldada, et ülaltoodud torujuhtmete projektid võivad aidata Aserbaidžaanil ja teistel Kesk-Aasia riikidel langetada iseseisvaid otsuseid oma nafta ja gaasi eksportimisekohta.
Sel ajal, kui Venemaa järgib „jaga ja valitse“ põhimõtet torupoliitikas, arendab Euroopa samm-sammult uusi gaasi- ja naftaühenduste projekte. Bryza järeldas, et on ainult aja küsimus, millal Euroopa suudab edukalt välja arendada tõhusa ja usaldusväärse energiavarustusahela ning ühtse energiaturu, kus hinnad sõltuvad turujõududest, mitte monopolidest.
Ülevaate koostas RKK intern Anna Bulakh.