“””Läänemeri – rahumeri”” “

Käesolevat nädalat võib liialduseta pidada Läänemere nädalaks või Põhja-Balti nädalaks. Eile lõppes Tallinnas kolm päeva kestnud Läänemere Arengufoorum, kus räägiti üsna õigustatud murelikkusega Põhjamaade liigsest enesega rahulolust, mis on tekitanud innovatsioonikriisi ning Balti riikide jõulisest, kuid kohati veidi koordineerimatust arengust. Eile kohtusid Stockholmis Põhjamaade kaitseministrid.

Täna kohtuvad needsamad Põhjala kaitseministrid oma Balti kolleegidega ning homme kohtub Rootsi kaitseminister eraldi ka Eesti kaitseministriga. Arutatakse regiooni tulevikku ja aetakse regiooni asja. Kaalul on ju ikkagi regiooni julgeolek. See kõik on väga hea ja oluline, sest vaatamata regiooni kui geograafilise suuruse muutumatusele, muutub maailm ning muutuvad aeg-ajalt regiooni kuuluvate riikide valitsused, nende poliitilised seisukohad ja prioriteedid ning majanduslik olukord. Ikka ja jälle tuleb uutele tekkinud olukordadele hinnang anda, omavahel läbi rääkida ja mingile kokkuleppele jõuda, kuidas edasi minna. Kas koos või igaüks omaette.

Käesolevat nädalat võib liialduseta pidada Läänemere nädalaks või Põhja-Balti nädalaks. Eile lõppes Tallinnas kolm päeva kestnud Läänemere Arengufoorum, kus räägiti üsna õigustatud murelikkusega Põhjamaade liigsest enesega rahulolust, mis on tekitanud innovatsioonikriisi ning Balti riikide jõulisest, kuid kohati veidi koordineerimatust arengust. Eile kohtusid Stockholmis Põhjamaade kaitseministrid.

Täna kohtuvad needsamad Põhjala kaitseministrid oma Balti kolleegidega ning homme kohtub Rootsi kaitseminister eraldi ka Eesti kaitseministriga. Arutatakse regiooni tulevikku ja aetakse regiooni asja. Kaalul on ju ikkagi regiooni julgeolek. See kõik on väga hea ja oluline, sest vaatamata regiooni kui geograafilise suuruse muutumatusele, muutub maailm ning muutuvad aeg-ajalt regiooni kuuluvate riikide valitsused, nende poliitilised seisukohad ja prioriteedid ning majanduslik olukord. Ikka ja jälle tuleb uutele tekkinud olukordadele hinnang anda, omavahel läbi rääkida ja mingile kokkuleppele jõuda, kuidas edasi minna. Kas koos või igaüks omaette.

Ei saa öelda, et Põhja-Balti koostöö ei sujuks, seda eriti majandus- ja kultuurivallas. Põhja-Balti julgeolekualase koostöö osas jääb aga kohati mulje, et see on sõbramehelik, enesestmõistetav, kuid hambutu. Ei julgeta või ei osata ära kasutada julgeolekukoostöös peituvat potentsiaali. Julgeolekualane koostöö on väga lai valdkond ja võiks muutuda ühtseks ja tõsiseltvõetavaks Balti-Põhjala hääletoruks Euroopa Liidus ning NATOs. Kasutagem seda!

Eesti panustab küll Põhjala lahingugruppi, aga see on üksik koostööelement, mis ei loo ühtset fooni. Põhja-Balti julgeolekualasel koostööl puudub ühine liputeema, milles kõik regiooni riigid korraga osalised oleksid. Põhjuseid on palju – puudub regioonitunnetus ja ühtne identiteet. Põhjamaad omavahel saavad asjad hästi aetud, sest aastakümnete pikkune koostöö on loonud tugeva traditsiooni, samas on Põhjala identiteet ka tegelikult eksisteeriv nähtus. Balti identiteeti reaalselt veel ei eksisteeri, sest omariikluse taas jaluleaitamine on nõudnud palju energiat. Ühtse regionaalse tunnetuse loomiseks pole tarmu enam jätkunud. Loogiline. Seda enam võtaks aega Põhja-Balti regiooni kuvandi loomine. Kuid ka see ei ole võimatu.

Eesti Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostöös FOI-ga (Swedish Defence Reasearch Agency) on valmis saanud raporti, mille ambitsiooniks on pakkuda välja üks Põhja-Balti koostöö liputeema variant – julgeolekusektori reform. Teema iseenesest ei ole uus. Tegemist on kaitseväe ja teiste julgeolekuasutuste moderniseerimise ja nende tegevuste tõhustamisega. Sinna hulka kuulub ka rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleva ja reforme toetava seadusandluse loomine ning tsiviiljuhtimise tugevdamine. Eesti, Läti ja Leedu on selle teemaga lähedalt kokku puutunud alates iseseisvuse taastamisest. Tollal oli tegemist kaitsejõudude reformiga, ehk täpsemini öeldes kaitsevägede ülesehitamisega. Põhjamaad olid need, kes reformide läbiviimiseks vajalikke õpetusi jagasid. Balti riigid on tänaseks nii ELi kui NATO liikmed, mis tähendab, et reformitulemused vastavad demokraatliku õigusriigi kriteeriumitele.

Teema kogub järjest kaalu, sest julgeolekusektori reform (eelnevalt kaitsesektori reform) on arenenud paljuhõlmavaks iseseisvaks kontseptsiooniks nii Euroopa Liidus kui NATOs. Julgeolekusektori reform on nii protsess kui instrument julgeoleku loomiseks riigis ja sellest väljaspool. Tänapäeval ei sõltu ühe riigi julgeolek ainuüksi sellest, et riigis valitseks rahu ja demokraatia. Väheseks jääb ka sellest kui regiooni-siseselt on olukord stabiilne ja rahulik. Julgeolekut tuleb luua seal, kus seda ei ole, selleks et ebastabiilsus ei jõuaks koduõuele.

Võtmeküsimus on: kuidas üht või teist ebastabiilset riiki/siirdedemokraatiat abistada või reformida ning milline meetod on kõige tulemuslikum? Ühtset kõikjal toimivat reformimudelit ei ole olemas. Nii Põhja- kui Baltimaad tegelevad reformikogemuse ja kaitsealase abi andmisega siirdedemokraatiatele. See abi hõlmab nii ekspertiisi, varustust kui koolitusi. Sihtriigid täiel määral ei kattu, kuid enamustes riikides, kus Baltid on aktiivsed, võib paralleelselt leida ka Põhjala projekte. Toimub dubleerimine.

Samas on nii Põhjala kui Balti kogemus julgeolekusektori reformi läbiviimise osas osutunud väga tõhusaks. Paljud siirdedemokraatiad on selle vastu huvi üles näidanud. Baltimaade väga hiljutine reformikogemus NATOga liitumiseks ning Põhjamaade pikaajaline kogemus hea valitsemise tava juurutamisel on jõuline kombinatsioon. See võiks meid koostööle õhutada. Idee eeldab vaid paremat koordinatsiooni, mille tulemusel võiksid tekkida ühised ekspertgrupid, mis pannakse kokku konkreetse teema lahendamiseks. Tuleb kindlasti luua ka ühised sõltumatud hindamisgrupid, kes suudaksid projektide ning abiprogrammide tulemuslikkust hinnata ja edaspidiseks ettepanekuid teha. Balti Kaitsekolledžist Tartus võiks kujuneda Põhja-Balti julgeolekusektori reformi kompetentsikeskus, kus tegeldakse nii regionaalse kontseptsiooni arendusega kui väljaõppega.

Kõiki neid tegevusi võiks koordineerida BALTSEA sarnane Põhja-Balti Koordinatsioonikomitee. Soliidne arv nii NATO kui ELi liikmeid Põhja-Balti regioonis annaks legitiimse aluse ühisinitsiatiivi välja töötamiseks tõhustamaks ELi ja NATO julgeolekusektori reformi alase koostöö paremat koordinatsiooni.

Loodetavasti arutavad kaitseministrid tänasel kohtumisel ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ja FOI väljakäidud ideid. Loodud on lugematul hulgal koostööstruktuure ja formaate. Oleks aeg neile uus hingamine anda. Julgeolekusektori reform on teema, mis annab selleks suurepärase võimaluse.