Üldiselt ollakse nõus seisukohaga, et Euroopa riigid peaksid enda julgeolekuks ja kaitseks ise rohkem ära tegema. Üksmeelt on aga vähe selle suhtes, kuidas seda eesmärki saavutada ja milline roll võib selleni jõudmisel olla strateegilisel autonoomial. Euroopa Liidus on olemas ehk kõige sobivam raamistik vajaliku suutlikkuse loomiseks. Samas on liikmesriigid küll kinnitanud oma suuremaid sõjalisi ambitsioone, aga on jäänud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kaudu sõjalise jõu rakendamisel tagasihoidlikuks.
Käesoleval aastal saab kaitsevõimekus olema ELi päevakorra peateemasid. Praegune eesistujariik Prantsusmaa pooldab kaitse vallas julget tegutsemist ja kutsub kokku esindusliku Euroopa kaitseteemalise tippkohtumise. Peagi on oodata ELi uut strateegilist visiooni – strateegilist kompassi. Kätte on jõudmas ka EL-i alalise struktureeritud koostöö viies aastapäev.
ELi aruteludes kerkivad tõenäoliselt jälle üles sõjaliste operatsioonide juhtimise teema ja eelkõige just küsimus, kas ELil on vaja sõjalis-strateegilisel tasandil alalist peakorterit, millele mõned liikmesriigid on seni kõvasti vastu seisnud. Käesolevas analüüsis käsitletakse ELi sõjalise juhtimise struktuuri ja arutletakse selle üle, kas vajadus vastava peakorteri järele süveneb, kui arvestada ELi sõjaliste ambitsioonide suurenemisega ja üha kasvava nõudmisega, et Euroopa astuks ise rohkem samme enda kaitseks.
Kui ELi olemasoleva juhtimisstruktuuri puudusi tahetakse kõrvaldada, tundub uue peakorteri järele olevat märkimisväärne vajadus. See seisukoht kehtib aga vaid juhul, kui liikmesriigid soovivad, et EList saaks oluline tegija kaitse valdkonnas. Vastasel korral annab uus loodav institutsioon järjekordselt kinnitust ELi kalduvusest teeselda vaatajaskonnale mulje avaldamiseks tõsiseid kaitsealaseid kavatsusi, samas kui millegi sisulise saavutamisega toime ei tulda.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Command and Control for the CSDP. A Permanent Operation Headquarters for the EU? (PDF)