Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koostas maaeluministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel suurema kriisi ajal elanikkonnale vajalike toidu- ja esmatarbekaupade nimekirja, hinnangu kaupade keskmistest kogustest kodus ja kaubandusvõrgus ning riiklike kriisivarude soetamise hinna ja logistika kalkulatsioonid.
Lisaks toidu- ja tööstuskaupade kogustele huvitasid tellijaid kriisivarude loomise õiguslikud küsimused ning ladustamise ja jaotamise võimalused. Vee, kütuse ja ravimite tagavarasid uuringud ei katnud.
„Kogu Eesti elanikkonnale riiklikult toidu- ja esmatarbekaupade pikaajaliste kriisivarude soetamine ei ole realistlik ega mõistlik. Teatud ulatuses on kriisivarud vajalikud, nende tagamisel on oluline roll koostööl eraettevõtetega,“ märkis RKK teadur Ivo Juurvee, üks uuringu autoreist. „Varude soetamisel tuleb silmas pidada, et kõige haavatavamad on linnade korrusmajade elanikud – neil on kodudes kõige vähem varusid ning puuduvad head alternatiivid kanalisatsioonile, gaasile ja keskküttele.“
Kriisi ajal vajavad inimesed selliseid esmatarbekaupu, mida tavaliselt ei tarbita, tarbitakse vähe või teisel otstarbel – näiteks küünlaid sooja toidu valmistamiseks. Toidukaupadest on mõistlik varuda tooteid, mida riik on juba soovitanud elanikel varuda – teraviljatooted, konservid jne. Täpsemad arvandmed on vastavalt seadusele juurdepääsupiiranguga, et mitte anda infot Eesti suhtes vaenulike tegevuste planeerimiseks ega kahjustada oma laoseise jaganud ettevõtete ärihuvisid.
Uurimistöö käigus tutvusid eksperdid Soome, Norra, Rootsi, Suurbritannia, Leedu jt riikide lahendustega ning arvestasid rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi. Teiste riikide kogemuse põhjal saab järeldada, et võtmetähtsusega on ettevõtete kaasamine ja kaubandusvõrgu toimima jäämine kriisi korral. Logistikat on mõistlik korraldada keskselt, sest kriisiabi transporti ei saa korraldada ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused eraldi.
Soovitused riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotuseks:
Riik
- Soetab pikema kriisi ajaks vajalikud kaubad või sõlmib eellepingud nende olemasoluks.
- Toimetab toidu- ja esmatarbekaubad õigeaegselt kohaliku omavalitsuse jagamispunkti või -punktideni (nt eellepingud logistikaettevõtetega).
- Toetab kohalikke omavalitsusi jagamise planeerimisel ja kontrollib nende valmisolekut õppustega.
Kohalikud omavalitsused
- Omavad ülevaadet elanikkonnast ja selle paiknemisest.
- Määravad koostöös riigiga kindlaks jagamispunktid ja võimalikud lisajagamispunktid (soovitavalt kaubanduskeskuste läheduses või mujal, kus inimesed on harjunud käima).
- Planeerivad kohaliku varude jagamise ja leiavad selleks partnerid, näiteks päästeamet, mittetulundusühendused (sh religioossed organisatsioonid) jt võrgustikud.