Analüüsis uuritakse Poola ja Ungari välispoliitikat PiS-i ja Fideszi valitsuse juhtimisel. Kuigi mõlemad parteid on sageli määratletud populistlikuks, erinevad nende välispoliitilised seisukohad ja tegevused. Venemaa jätkuv sõda Ukraina vastu on muutnud need erinevused nähtavamaks, mõjutades valitsuste suhteid omavahel, teiste riikide ja Euroopa Liiduga.
Erinev lähenemine PiS-i ja Fideszi vahel Venemaa ja Ukraina küsimuses on lõhestanud Visegrádi neliku ja külmutanud jõupingutused ühendada Euroopa parempopulistlikke parteisid, mis nõrgestab nende positsiooni 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Mis puudutab ELi sanktsioone, siis PiS toetab karmimaid meetmeid, samas kui Fidesz püüab neid leevendada, isegi kui järeleandmised ei ole selgelt Ungari riiklikes huvides.
See viitab, et parempopulistlike parteide tõus ELi riikides ei pruugi tingimata nõrgestada ELi välispoliitikat, kui need parteid toetavad jõulist lähenemisviisi. Siiski jääb populistlike parteide puhul alles põhiline risk, et neil on kombeks võtta pikaajaliste strateegiliste huvide pealt lõivu lühiajaliste kasude nimel. Selle viimaseks näiteks on Poola valimiskampaaniast tuld juurde saanud tüli Varssavi ja Kiievi vahel teraviljakaubanduse üle.
Analüüs toetub intervjuudele, mis viidi läbi populismi ning Poola ja Ungari poliitikat uurivate ekspertidega selle aasta veebruaris-märtsis ja augustis-septembris.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): A Tale of Two Populists: The Foreign Policy of PiS and Fidesz (PDF)
