Kuigi praegu seostub sõnaga “elekter” ennekõike mure kõrge hinna pärast ja puudulik tootmisvõimsus, siis suures plaanis ei tohi unarusse vajuda tõsiasi, et tegu on terve majanduse ja ühiskonna toimimiseks vajaliku ning riiklikult elutähtsa julgeolekuküsimusega. Seda eriti Balti riikidele, mis on jätkuvalt ühendatud Kremli juhitud elektrisüsteemi, kirjutas RKK teadusjuht Tomas Jermalavičius ERRi arvamusportaalis ilmunud kommentaaris.
“Tõsiasi, et Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimise projekt on töös ja praegu edeneb täiskäigul tänu nelja riigi ja Euroopa Liidu pühendumusele, on lausa ime. Kokkuleppeni jõudmiseks kulus üle kümne aasta, et sünkroniseerida poliitilist tahet, strateegilisi arusaamu, seaduslikke nüansse ja raha, korralduslikke küsimusi ja tehnilisi lahendusi. See mitmetahuline sünkroonsus on aga paraku habras ning seda ohustavad nii Moskva käigud kui ka Balti riikide endi kitsarinnalisus, puudujäägid piirkondlikus solidaarsuses ja siseriiklikus üksmeeles. Kui Balti elektrivõrkude ühendamine Mandri-Euroopaga jääks lõppjärgus katki, oleksid tagajärjed riiklikule ja piirkondlikule julgeolekule tõsised. Nurjumise poliitilised ja majanduslikud kulud oleksid palju rängemad kui investeeringukulud, mida nõuab ettevõtmise edukas lõpetamine,” leidis Jermalavičius.
Loe täispikkuses kommentaari ERRi arvamusportaalis.