27. märtsil korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) seminari, et tutvustada äsja avaldatud analüüsi selle kohta, kuidas aidata kaasa maagaasi turupõhise kauplemissüsteemi rajamisele Läänemere piirkonnas, suurendamaks Balti riikide majanduslikku lõimumist EL-iga ja toetamaks EL-i ühtse energiaturu arengut. Lisaks Tallinna akadeemiliste, diplomaatiliste ja meediaringkondade esindajatele tundsid ürituse vastu huvi kõrgetasemelised rahvusvahelised poliitikud ja ärijuhid (k.a ministrid, suursaadikud ja tegevjuhid).
27. märtsil korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) seminari, et tutvustada äsja avaldatud analüüsi selle kohta, kuidas aidata kaasa maagaasi turupõhise kauplemissüsteemi rajamisele Läänemere piirkonnas, suurendamaks Balti riikide majanduslikku lõimumist EL-iga ja toetamaks EL-i ühtse energiaturu arengut. Lisaks Tallinna akadeemiliste, diplomaatiliste ja meediaringkondade esindajatele tundsid ürituse vastu huvi kõrgetasemelised rahvusvahelised poliitikud ja ärijuhid (k.a ministrid, suursaadikud ja tegevjuhid).
03.04.2013
27. märtsil korraldas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) seminari, et tutvustada äsja avaldatud analüüsi selle kohta, kuidas aidata kaasa maagaasi turupõhise kauplemissüsteemi rajamisele Läänemere piirkonnas, suurendamaks Balti riikide majanduslikku lõimumist EL-iga ja toetamaks EL-i ühtse energiaturu arengut. Lisaks Tallinna akadeemiliste, diplomaatiliste ja meediaringkondade esindajatele tundsid ürituse vastu huvi kõrgetasemelised rahvusvahelised poliitikud ja ärijuhid (k.a ministrid, suursaadikud ja tegevjuhid).
RKK direktor, suursaadik Matthew Bryza esitas kokkuvõtte argumentidest, mis on toodud hiljuti avaldatud RKK uurimuses „Connecting the Baltic States to Europe’s Gas Market“ („Balti riikide ühendamine Euroopa gaasituruga“). Uurimuse autorid – Matthew Bryza ja RKK teadur Emmet Tuohy – leiavad, et Balti riigid saavad ise tugevdada oma energiajulgeolekut ja suurendada lõimumist EL-i gaasivõrkudega, kui nad töötavad käsikäes Euroopa Komisjoniga, selleks et välja arendada Baltimaades maagaasi kauplemiskeskuste loomiseks vajalik füüsiline ja regulatiivne infrastruktuur. Bryza rõhutas ka, et selline koostöö aitab EL-il saavutada kaht keskset strateegilist eesmärki: luua Euroopas ühtne energiaturg ning viia lõpuni vaba ja tervikliku Euroopa ehitamine.
Uurimuses soovitatakse EL-il määratleda kolm võtmetähtsusega infrastruktuuriobjekti „ühist huvi pakkuvate projektidena“, selleks et nad muutuksid EL-i toetuse saamiseks abikõlblikuks. Bryza sõnul kuuluksid nende oluliste projektide hulka Poola ja Leedu gaasi ülekandevõrkude ühendamiseks vajaliku torujuhtme GIPL (Gas Interconnection Poland–Lithuania) ehitamine; Läti Inčukalnsi gaasihoidla laiendamine ja selle omanikeringi ümberkorraldamine; ning Soomega torujuhtme abil ühendatud piirkondliku veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamine Eestisse. Kolm projekti koosvõetuna paneksid aluse piirkondliku maagaasi kauplemissüsteemi rajamisele, kus hinnad sõltuksid turumehhanismidest, mitte monopolidest, suurendades varustuskindlust ja alandades tarbijahindu. Kogu lähenemise keskmes on EL-i eesmärk mitmekesistada maagaasi tarneallikaid ja vähendada domineeriva positsiooniga monopolistlike tarnijate mõju. See puudutaks näiteks Venemaa Gazpromi, kes praegu tarnib 100% Balti riikides ja Soomes tarbitavast maagaasist.
Bryza juhtis tähelepanu parajasti pooleliolevale olulisele debatile selle üle, kuhu rajada lähitulevikus maagaasi tarnete mitmekesistamist suurel määral tagav LNG terminal. Märkides, et Soome ja Eesti on kaks põhikandidaati, kes soovivad EL-i toetatava terminali ehitamist oma territooriumile, leidis Bryza siiski, et kui terminal loodaks Eestisse Muugale või Paldiskisse, oleks sellel selged eelised Inkoosse kavandatava Soome projektiga võrreldes. Nimelt oleks Eestis asuv terminal suurem ja Gazpromist sõltumatu. (Inkoo projekti arendaja Soomes on Gasum, kellest 25% kuulub Gazpromile). Inkoosse plaanitava terminali teine puudus on asjaolu, et Soome on Gapromiga sõlminud kogu riigi maagaasi tarneid hõlmava lepingu 2025. aastani, mis tähendab, et Soomel ei tarvitse olla piisavat ärilist motivatsiooni uue terminali kiireks käivitamiseks. Lõpetuseks toetas Bryza seisukohta, et valitsus võiks kuuluda Eesti LNG terminali omanike hulka (selle üle siiski kontrolli omamata), selleks et tagada rajatise toimimine mitte monopolistlikest, vaid turupõhimõtetest lähtuvalt.
Järgmisena esitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Eesti valitsuse seisukohad gaasituru ümberkorraldamise kohta. Ta toonitas, et valitsus toetab täiel määral analüüsi (ja EL-i) visiooni lõimunud maagaasiturust ning on optimistlik maagaasi osakaalu võimaliku kasvu suhtes Põhjamaade energiaallikate jaotuses. Partsi hinnangul võib gaas teisi kütuseid asendada kaugküttes, keskkonnasõbralikuma maanteetranspordi arendamises ja elektri tootmises. Minister rõhutas vajadust uute õigusaktide järele – tema arvates on kõige olulisem maagaasi ülekandevõrgu ja importija eraldamine –, et hoida ära olukorda, kus monopolistlikud tarnijad, näiteks Gazprom, pidurdaksid vabaturuhindade ja arbitraaži kasutuselevõttu. Ta lisas, et piirkonna valitsused ja kogu EL tervikuna on ühisel arvamusel investeeringute suhtes, mida kavatsetakse teha uurimuses osutatud kolme maagaasi infrastruktuuriprojekti; lahkarvamused valitsevad ainult piirkondliku LNG terminali võimaliku asukoha suhtes kas Soomes või Eestis. Samas ennustas Parts, et selles küsimuses jõutakse konsensuslikule kokkuleppele.
Seejärel tutvustasid riikide suursaadikud vastavalt Soome, Läti, Leedu ja Poola valitsuse seisukohti. Soome suursaadik Aleksi Härkönen jagas Partsi optimismi, et LNG terminali asukoha suhtes saavutatakse kokkulepe. Lisaks kinnitas suursaadik kuulajatele, et Inkoo terminali projekti „vähemusaktsionär“ Gazprom ei saa terminali omamisest tulenevat turujõudu ära kasutada, sest Gasumist kuulub 45% Soome valitsusele. Leedu suursaadik Neilas Tankevičius jagas oma riigi valusaid kogemusi Gazpromiga seoses EL-i „kolmanda energiapaketi“ direktiivide rakendamisega Leedus, eesmärgiga eraldada maagaasi ülekandevõrk importijast. Ta rõhutas, et karistamaks riiki EL-i direktiivide järgimise eest, mille tulemusel vähendati Gazpromi monopoolset seisundit, küsis Vene ettevõte Leedult poliitiliselt kindlaks määratud maagaasihinda, mis oli märkimisväärselt kõrgem kui Saksamaale kehtestatud hind. Tankevičius juhtis tähelepanu Leedu pingsale vajadusele mitmekesistada oma maagaasi tarneallikaid (praegu ollakse Gazpromist 100% sõltuv) ning märkis, et Klaipėdasse kavandatav Leedu LNG terminal ei konkureeriks, vaid pigem täiendaks piirkondlikku LNG terminali Eestis või Soomes. Läti suursaadiku Kārlis Eihenbaumsi hinnangul naudib Läti „luksuslikku positsiooni“ tänu oma Inčukalnsi gaasihoidlale, kust talvise tippnõudluse ajal Läti, Eesti ja Loode-Venemaa täiendavad oma gaasivarusid. Läti valitsus on mures piirkonna ühenduste valmimise pärast ja leiab, et otsus LNG terminali asukoha kohta tuleb langetada varsti. Sekundeerides oma kolleegidele, ütles Poola suursaadik Grzegorz Poznański kokkuvõtteks, et regioonis tuleb arendada ühendusi EL-i gaasiturgudega Poolas, Saksamaal ja Põhjamere piirkonnas, kus maagaasi kauplemiskeskused vabaturul on juba hindu alandamas.
Rohketele küsimustele ja vastustele kulunud aja jooksul keskendus vaidlus peamiselt infrastruktuuriprojektide ärilisele elujõulisusele. Gasumi tegevjuht Antero Jännes väitis, et Gazpromi osalus Inkoos ei ohusta varustuskindlust, viidates Soome valitsuse otsesele ja kaudsele (Fortumi kaudu) osalusele tema juhitavas firmas. Ettevõtte EG Võrguteenus juht Sergei Jefimov seadis kahtluse alla Partsi seisukoha, et gaasiga võib asendada teisi kütuseid sellistes valdkondades nagu elektri tootmine, sest gaas on Eestis palju kallim kui kohapeal toodetud biomass. Minister vastas, et just monopoolsus on kõrgete hindade põhjustajaks, ennustades, et Soome ja seeläbi 10 miljardi kuupmeetrise mahuga piirkondliku turuga ühendatud uue LNG terminali ehitamine toobki kaasa hindade languse.
Seminari kokku võttes tõi minister Parts jõuliselt esile kolm võtmetähtsusega argumenti, põhjendamaks Eestisse rajatava LNG terminali eeliseid: see tagaks täieliku sõltumatuse monopolistliku gaasitarnija mõjust, oleks majanduslikult elujõuline ja põhineks poliitilisel konsensusel. Ta selgitas, et kuna Paldiski projekt oleks odavam ja sellesse kaasataks märkimisväärseid erainvesteeringuid, peaks EL seda ka rahaliselt väiksemas ulatuses toetama kui Inkoo projekti. Parts kordas veel kord, et Eesti valitsus on kindlalt selle poolt, et LNG terminal rajataks Eestisse, ennustades, et Elering ja Tallinna Sadam ühineksid selle projektiga ning nende kaudu oleks valitsusel võimalus projekti mõjutada, et tagada terminali toimimine turupõhimõtetest lähtuvalt.
Ülevaate koostas RKK intern Mart Raamat.
Lae alla audio
