Kaitsekulude inflatsioon tähendab tihti, et uue põlvkonna varustust hangitakse vähem kui eelneva põlvkonna oma. Liitlased, kes asendavad olemasolevaid hävituslennukeid F-35 mudeliga, peavad arvestama suurenevate operatsioonikulude ja vähemate masinatega, mis tekitab Balti õhutõrje tuleviku osas küsimusi.
Balti õhutõrje missioon tagab [NATO] õhuruumi terviklikkuse, turvalisuse ja julgeoleku peamiselt lennuplaanide, transpondersignaalide või raadiosideta lendavate tundmatute õhusõidukite takistamise abil. Kuna Balti riikidel ei ole lahinglennukeid, siis pakuvad NATO riigid vabatahtlikult enda mehitatud lennukeid missiooni läbi viimiseks. Ainuüksi ühe nädala jooksul 11.-17. juulil saatsid NATO õhuväed kuut Vene lennukit, kasutades selleks Šiauliai ja Ämari õhubaase.
Paljud NATO riigid on hakanud oma neljanda põlvkonna hävituslennukeid asendama viienda põlvkonna mudelitega, eriti F-53 multifunktsionaalsete hävituslennukitega. Ehkki F-35 esialgsed hankekulud on aja jooksul vähenenud, tõstavad kõrged tegevuskulud panustavate riikide õhukaitsemissioonide kulusid. Lisaks loobuvad riigid neljanda põlvkonna lennukitest kiiremini kui nad hangivad uusi, ja see vähendab hävitajate arvu. See vähenemine puudutab tõsisemalt paljusid väiksemaid riike, mis osalevad aktiivselt Balti õhutõrjes.
Loe teema kohta lähemalt (inglise keeles): Fifth Generation Air Policing
