Uurimisteemad

Kaitseprogramm uurib küsimusi, mis on seotud sõjalise võimekuse loomise, säilitamise ja kasutamisega. Selle fookus on strateegilistel teemadel nagu transatlantiline koostöö, Euroopa-ülene ja regionaalne kaitse ja heidutus; Ukraina kaitse; Venemaa sõjaline oht ja sõjad; Balti riikide ja nende liitlaste kaitsepoliitika, strateegia ja väeasetus; kaitsetööstus ja innovatsioon ning relvastuskontroll.

Kaitseprogrammil on pikaajaline kogemus analüüside ja poliitikasoovituste koostamisel õhu- ja merekaitse, sõjalise liikuvuse, Euroopa ja Põhja-Baltimaade kaitsekoostöö, NATO kohanemise ja selle eesliini kaitse- ning heidutuspoliitika, Balti riikide riigikaitse arengu, uute tehnoloogiate kaitsepoliitilise mõju, autonoomsete relvasüsteemide, relvastuskontrolli tuleviku, Venemaa tuumasõnumite ja Ukraina sõja õppetundide kohta.
Programmi peamine partner ja toetaja on kaitseministeerium, kuid tellimusi on ka teistelt institutsioonidelt, liitlasriikide valitsustelt ja sihtasutustelt.

Kaitseprogrammi kaudu on RKK osalenud EL-i tuumarelvade leviku ja relvastuse kontrolli konsortsiumis, mida juhivad koos SIPRI, IISS ja neli teist suurt Euroopa mõttekoda. Aastatel 2024–2026 vastutab kaitseprogramm RKK panuse eest Horizon Europe projekti REUNIR (Resilience, Enlargement, Union, Neighbourhood, International Relations) raames. Kaitseprogramm on ka iga-aastase Balti Kaitsekonverentsi (ABCD) intellektuaalne selgroog.

Kaitseprogrammi juht: Tony Lawrence

Välispoliitika programm keskendub rahvusvahelistele küsimustele ja suundadele, mis on olulised Eesti ja meie liitlaste välispoliitika jaoks. Programm tegeleb järjepidevalt strateegiliste teemadega: transatlantilised suhted ja Euroopa julgeolek; Ukraina integreerumine Euroopa ja transatlantilisse raamistikku; EL-i välis- ja julgeolekupoliitika ning laienemine; suurriikide suhted; Venemaa ja Hiina välis- ja julgeolekupoliitika; Vene riik ja ühiskond; julgeoleku dünaamika India ja Vaikse ookeani piirkonnas.

2018. aastal RKK ja Eesti Välispoliitika Instituudi ühinemise järel oluliselt tugevnenud programm on uurinud Eesti mõju EL-is, NATO-s ja ÜRO-s, Ukraina integreerumist EL-i, EL-i õigusvaidluste küsimusi, Venemaa julgeoleku- ja luureteenistusi, Venemaa tsiviilühiskonda ja diasporaad, Venemaa-Hiina koostööd, Venemaa suhteid globaalse lõuna riikidega, Hiina infrastruktuuri- ja tehnoloogiapoliitikat ning selle globaalset mõju, Eesti koostööd Jaapani ja Taiwaniga, Põhja-Balti koostööd, Eesti huve Arktikas ja Eesti arengukoostööd.

Programmi peamine partner ja toetaja on välisministeerium, kuid erinevad muud institutsioonid, sihtasutused ja partnerriikide valitsused on samuti analüüse tellinud.
Välispoliitika programmi alla kuulub ka Jaapani uurimisprogramm, mis on 2023. aastal käivitatud koostööalgatus Jaapani valitsusega. RKK on Euroopas kolmas mõttekoda, kus Jaapani programm algatati.
Välispoliitika programmi kaudu osaleb RKK TEPSA (Trans European Policy Studies Association) võrgustikus ning alates 2024. aastast ETNC-s (European Think-tank Network on China). Aastatel 2023–2025 vastutab programm RKK osa eest Horizon Europe projektis REDEMOS (Reconfiguring EU Democracy Support. Towards a Sustained Demos in the EU’s Eastern Neighbourhood) töökavade juhtimisel.

Välispoliitikaprogramm toetab Lennart Meri Konverentsi (LMC), EL-i laienemiskonverentsi, Baltimaade India ja Vaikse ookeani piirkonna foorumit ning veebiväljaannet Diplomaatia.

Välispoliitikaprogrammi juht: Helga Kalm

Julgeoleku ja kriisikindluse programm tegeleb mittesõjaliste julgeolekuohtude ja küsimustega, mis on seotud riigi vastupanuvõime tugevdamisega. Programm analüüsib strateegilisi teemasid: hübriidohud, küber- ja energiajulgeolek, infosõda, kriitilise infrastruktuuri kaitse, luure ja vastuluure, terrorism ja sabotaaž, majandusjulgeolek ja sanktsioonid, migratsioon ja piirijulgeolek, uute tehnoloogiate julgeolekumõju ja kriisideks valmisolek.

2017. aastal loodud programm on analüüsinud Venemaa hübriidsõda, sealhulgas luure-, küber- ja desinformatsioonioperatsioone ning rünnakuid kriitilise merealuse taristu vastu; Ukraina ja Baltimaade kriitilise infrastruktuuri kaitset; tsiviilasutuste ja erasektori valmisolekut kriisideks ja sõjaks (sh strateegiliste reservide ladustamist ja haldamist); Eesti energiajulgeolekut; droonide mõju julgeolekule, Venemaa tuumadesinformatsiooni ja Hiina desinfonarratiivide mõju Balti riikides.

Programm on teinud koostööd mitmete organisatsioonidega, sealhulgas Riigikogu, riigikantselei, riigiprokuratuur, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium, regionaalministeerium, Eesti Varude Agentuur, Eesti Arengukoostöö Agentuur ning Eesti gaasi- ja elektriülekandesüsteemi operaator Elering AS. Aastatel 2020–2025 vastutab programm RKK panuse eest Horizon 2020 projektis EU-HYBNET (Empowering a Pan-European Network to Counter Hybrid Threats).

Julgeoleku ja kriisikindluse programm juhib RKK osalust EL-i strateegilise tulevikuanalüüsi konsortsiumis, mida rahastab EL-i välisteenistus. Küberteaduri ametikoha ja sellega seotud mitteresidentidest teadurite tööga toetab programm ka Tallinna Digitaalset Tippkohtumist (TDS).

Julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht: Marek Kohv