, mai 11, 2023

Tänavune Lennart Meri konverents keskendub muutuvale maailmakorrale

Homme, 12. mail saabuvad Tallinnasse Lennart Meri konverentsile tunnustatud välis- ja julgeolekupoliitika mõtestajad, et arutada, kuidas sõda Ukrainas on muutnud maailma jõujooni.

Selle aasta konverentsi pealkiri „Ja algab uus elu“ on Dante Alighieri tsitaat. Konverentsi kontekstis viitab see uuele julgeolekuolukorrale, mis on Euroopas toimuva sõja tagajärjel sündimas. „Vene agressioon on paisanud Euroopa tagasi aega, mida teise maailmasõja järel pidasime möödanikuks,“ ütles konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste. „Külma sõja lõppedes arvasime, et impeerium laguneb ilma suurema verevalamiseta, aga see oli ennatlik. Oleme praegu tunnistajaks Euroopa viimase koloniaalvõimu kokkuvarisemisele, ning see on jõhker, verine ja revanšistlik.“

Ta lisas, et nii näeb seda nö kollektiivne lääs. „Riikide üsna üksmeelne arusaamine Venemaa agressioonist ei pruugi aga olla nii iseenesestmõistetav globaalses lõunas. Sõda on kiskunud lahti koloniaalmineviku haavu ning Euroopa kuuleb süüdistusi silmakirjalikkuses ning ükskõiksuses. Süüdistuste paikapidavuse üle võib vaielda, kuid vajadus sügavama dialoogi ja parema teineteisemõistmise järele on ilmne ja Lennart Meri konverents pakub ka selleks võimaluse.“

Lennart Meri on öelnud, et poliitika on tehas, mis toodab tulevikku. Meist endist oleneb, milline toodang sellest tehasest väljub ja milline on maailm, kus tulevikus elame.

Konverentsi avaarutelul osaleb peaminister Kaja Kallas koos Läti peaministri Krišjānis Kariņši, Leedu peaministri Ingrida Šimonytė, Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageri ning ajaloolase Timothy Garton Ashiga. Arutelu juhatab Brookingsi Instituudi Ameerika Ühendriikide ja Euroopa keskuse direktor Constanze Stelzenmüller.

Järjekorras 16. Lennart Meri konverentsi esinejate hulgas on veel kaitseminister Hanno Pevkur, välisminister Margus Tsahkna, NATO Euroopa vägede kõrgem ülemjuhataja kindral Christopher G Cavoli, Tšehhi kaitseväe ülemjuhataja kindralleitnant Karel Řehka, ühiskonnateadlane Grigori Judin, rahvusvaheliste suhete ekspert Fiona Hill, Keenia presidendi nõunik Monica Juma, Soome parlamendisaadik Elina Valtonen, professor Akiko Fukushima Tokyo poliitikauuringute sihtasutusest, Saksamaa suursaadik Poolas Thomas Bagger ja palju teisi.

Lisaks üldisele maailmapoliitilisele olukorrale räägitakse ka ajakirjandusvabaduse piiramisest, energiavarustusest, turvalistest ühendustest, hübriidohtudest ning süvitsi eri regioonidest: Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, Lõuna-Kaukaasiast ja Musta mere äärsest piirkonnast.

12.-14. maini kestev Lennart Meri konverents toimub Tallinnas Radisson Collection hotellis ja selle töökeeleks on inglise keel. Konverentsialale pääsevad vaid kutsutud külalised, kuid avalikke arutelusid on võimalik jälgida kodulehel otseülekande vahendusel: https://lmc.icds.ee/livestream/, ava- ja lõpuarutelu ning Lennart Meri kõne ülekannetel on ka ingliskeelne kirjutustõlge.

Konverentsi patroon on president Alar Karis.

Täpsema ülevaate konverentsist ja kõnelejatest ning ajakava leiab kodulehelt: https://lmc.icds.ee/

Lennart Meri konverentsi korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koos Lennart Meri Euroopa Sihtasutusega. 2023. aasta konverentsi aitavad ellu viia ja toetavad kaitseministeerium, välisministeerium, riigikantselei, NATO avaliku diplomaatia osakond, demokraatia edendamise sihtasutus National Endowment for Democracy, Open Society Foundations, Swedbank, sihtasutus Jaan Tõnissoni Postimehe Fond, Balti-Ameerika Vabaduse Fond, USA saatkond Eestis, Konrad Adenaueri Fond, Tallinna linn, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, BLRT Grupp, Infortar, Milrem Robotics, Tallinna lennujaam, Hyundai Estonia, Iris Janvier ja Tohi Distillery. Ürituse uuringupartner on Elering.

Konverentsi meediakontaktid:

Liisi Poll

tel: +372 57831881

media@icds.ee

Kategooriates: Esile toodud, Sündmused