Reedel, 1. aprillil saabusid Tallinnasse tunnustatud välis- ja julgeolekupoliitika eksperdid, diplomaadid ning mitme riigi välisministrid, et arutada Ukraina sõja mõju ÜROle, kuidas ÜROs Ukrainat toetada ning milline kaal ja võimalused on väikeriikidel ÜRO julgeolekunõukogus, kus Ukrainale kallale tunginud Venemaal on vetoõigus.
Eesti Välispoliitika Instituudi ja välisministeeriumi korraldatav konverents “Väikeriigid ÜRO julgeolekunõukogus: töö rahu nimel sõjakatku vastu” võtab ühtlasi kokku Eesti ÜRO julgeolekunõukogu valitud liikmesuse aastail 2020-2021. Konverentsi avab president Alar Karis ja külalisi tervitab ÜRO peasekretär Antonio Guterres.
Konverentsil osalevad Eesti välisminister Eva-Maria Liimets, ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian, Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs. Videosilla vahendusel lülitusid konverentsile Iirimaa välisminister Simon Coveney ja Ukraina presidendi kantselei asejuht Ihor Zhovkva.
Eesti Välispoliitika Instituudi direktori Kristi Raiki sõnul on Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale ka ÜRO ja seal kokku lepitud maailma julgeolekukorralduse ründamine. „ÜRO tuum, ÜRO julgeolekunõukogu ei suuda praegu täita oma põhiülesannet ehk töötada rahu nimel. Samas on valdav enamus maailma riike Venemaa sõja hukka mõistnud ning nende surve agressorile peab jätkuma,“ märkis Raik.
Välisminister Eva-Maria Liimets rõhutas, et Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ajal ja selle tõttu muutunud julgeolekuolukorras on tähtis kõnelda ÜRO rollist rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel. Samuti Ukraina sõja mõjust ÜROle ning väikeriikide võimalustest uutes oludes. „Näeme, et Venemaa takistab ÜRO julgeolekunõukogu vetoõigusega alalise liikmena seal järjepidevalt vajalike otsuste vastuvõtmist, mis aitaksid kaasa nende enda alustatud sõja lõpetamisele Ukrainas. Seepärast on rahvusvaheline kogukond sunnitud leidma teisi võimalusi, kuidas Venemaad survestada ning vastutusele võtta,“ sõnas Liimets.
Välisminister lisas, et väikeriigina on Eestile iseäranis oluline seista igal ajal rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste eest ning seetõttu jätkame agressorriigi igakülgset poliitilist isoleerimist, kus võimalik, ning Ukraina toetamist.
Olukorda Ukrainas jälgivad suure murega ka erinevad ÜRO agentuurid ja humanitaarorganisatsioonid, sest sõja tõttu on iseäranis naistel ja lastel suur oht sattuda inimkaubanduse, seksuaalvägivalla ja ärakasutamise ohvriks. „Konverentsiga juhime tähelepanu, et rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta jalge alla trampimine Venemaa poolt on oht kõigile inimestele ja riikidele, hoolimata nende asukohast maakaardil,“ toonitas välisminister.
Tallinnasse saabusid teiste seas Valgevene demokraatliku liikumise juht Svjatlana Tsihhanovskaja, mõttekoja Rahvusvaheline Kriisigrupp ÜRO teemade direktor Richard Gowan ning mõttekoja Security Council Report tegevdirektor Karin Landgren.
Endine president Kersti Kaljulaid vestleb ÜRO peasekretäri asetäitja ja naiste õigusi edendava agentuuri tegevdirektori asetäitja Åsa Regnériga naiste ja tüdrukute olukorrast relvakonfliktides. Eesti ÜRO julgeolekunõukogu valitud liikmesuse aja võtab kokku Eesti suursaadik ÜROs Sven Jürgenson.
Täpsem ajakava, ülevaade kõigist kõnelejaist ja otseülekanne
Meediakontaktid:
- Triin Oppi, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kommunikatsioonijuht, [email protected], +372 502 5120
- Liisa Toots, välisministeeriumi meediasuhete büroo direktor, [email protected], +372 637 7627
