Kaablikatkestused maailma tipus: Arktika interneti infrastruktuuri kaitse

Samal ajal kui tähelepanu keskmes on olnud Läänemere ning India ja Vaikse ookeani võrgutaristu haprus, on tähelepanuta jäänud hiljutised juhtumid Arktikas asuvate kiudoptiliste andmesidekaablitega. Selles analüüsis uurime 17 teadaolevat kaabliriket põhjapiirkonnas aastatel 2018–2025 ning vaatleme Arktika võrgutaristut ja selle laiemat strateegilist tähtsust NATO liitlaste jaoks.

Ülimalt oluline on tuvastada, kas juhtumid on omavahel seotud ning kas rikkekoha läheduses asub satelliitside maajaamu, kosmodroome või merevaatlusrajatisi. Erinevalt Läänemerel toimunud vahejuhtumitest, mille mõju on piirkondlik, võivad häired Arktika võrgutaristus avaldada palju laiemat ja kahjulikumat globaalset mõju.

Paljud ühendatud süsteemid, millest kõige olulisemad on satelliitsüsteemid, on kaablikatkestuste suhtes haavatavad. Selliste süsteemide hulka kuuluvad andmeedastusandurid, mida kasutatakse ilmastikuseires, polaarnavigatsioonis ja Arktika missioonidel. Samuti saadavad need andurid asukoha korrigeerimise sõnumeid Euroopa Galileo satelliitidele ning jälgivad Arktikas pealvee- ja allveelaevu.

Analüüsis vaadeldi põhjapiirkonnas toimunud veealuste kaablite rikkeid, mis on mõjutanud Gröönimaad, Norrat, Shetlandi saari (Ühendkuningriik), Alaskat (USA), Kanadat ja Taani-Gröönimaa ühendust. Mõju on ulatunud võrgu tagavarasüsteemide ajutisest katkemisest Svalbardis kuni nn apokalüptiliste katkestusteni sel aastal mõnes Alaska osas.

Olenemata juhtumite põhjustest võivad korduvad kiudoptiliste kaablite kahjustused Arktikas häirida lairibasidet põhjapiirkonnas ja põhjustada viivitusi ajatundlike Maa seire andmete edastamisel. Põhjapoolse võrgutaristu kaitsmist ei peeta piisavalt oluliseks ja koostöö toimub killustatult. Probleem ei lahene iseenesest. Põhjapoolse võrgutaristu turvamiseks on vaja kiiresti uusi meetmeid.