Kui peaks paika jääma versioon, et tundmatu objekt Rootsi vetes oli Venemaa allveelaev, siis võib seda käsitleda kui meie idanaabri soovi demonstreerida oma jõudu ja saata signaal nii Rootsile kui tervele regioonile, leiab rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhatuse liige Martin Hurt.
Loe rohkem
Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt lausus, et täna jätkuv operatsioon Stockholmi lähistel meres oleva võõra allveelaeva leidmiseks paigutub rootslaste jaoks praeguseks juba üsna pikka Venemaa sõjaliste provokatsioonide ritta.
Loe rohkem
Venemaa rünnak Ukraina vastu on muutnud Põhja-Euroopa julgeolekudebati paradigmat. Kadunud on soovmõtlemine sõbralikust Venemaast, kes soovib rahumeelses koostöös oma naabritega integreeruda. Selle asemel kasvab põhjamaades toetus üha tihedamale seotusele NATO-ga. Võimalik, et saabunud on ajalooline võimalus muuta traditsiooniliselt neutraalsete Rootsi ja Soome julgeolekusuunitlust.
Loe rohkem
2014. aastal on mitu NATO ajaloolise külma sõja järgse Kesk- ja Ida-Euroopasse laienemisega seonduvat aastapäeva. 15 aasta eest, 1999. aasta kevadel said Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari – kes said liitumiskutse 1997. aastal Madridi tippkohtumisel – esimesteks postkommunistlikeks riikideks NATO ridades. Kümne aasta eest, 2004. aasta märtsis toimus ulatuslikem NATO laienemine – 2002. aasta Praha tippkohtumisel välja kuulutatud „Suure paugu“ laienemisringi tulemusena ühinesid alliansiga Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.
Loe rohkem
Kolm väikest piiririiki saavad aidata Euroopa Liitu kahe võtmetähtsusega ülesande lahendamisel: Euroopas energia ühisturu loomisel ning ühtse, vaba ja lõimunud Euroopa lõplikul kindlustamisel.
Loe rohkem
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) eesmärkide hulka kuulub Eesti ja Euro-Atlandi kogukonna julgeoleku jaoks kriitilise tähtsusega teemade avalik käsitlemine ning selles valdkonnas strateegilise mõtlemise edendamine. Sellega seoses on RKK-l hea meel esitleda Balti piirkonna energiaühenduste kaartide seeriat, mis kajastab nii nafta-, gaasi- kui ka elektrivõrke. Põhjaliku algupärase uurimistöö tulemusel koostatud kaartidel on täpselt ja selgelt esitatud kõik olemasolevad ja kavandatavad torujuhtmed ja elektriliinid, mis sisenevad Eestisse, Lätisse ja Leetu ning nendest riikidest väljuvad. Tähelepanu väärib asjaolu, et kaartidel on toodud ajakohane info iga ühenduse ja rajatise tüübi ja võimsuse kohta (uuendatud 22.07.2013).
Loe rohkem
Riigikogu väliskomisjon palus Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhitaval uurimisrühmal teha uuringu teemal „Arengud Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonnas kuni 2020. aastani“.
Loe rohkem
Pärast 20 aasta möödumist Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest torkab Põhjala-Baltikumi piirkond Euroopas silma oma edukuse poolest. 1990. aastate alguses paljude poolt võimalike pingeallikatena käsitatud Balti riigid on kujunenud stabiilseteks demokraatlikeks riikideks, mis on leidnud endale kindla koha Lääne institutsioonides. Piiride avamine ning inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine on kasu toonud kogu piirkonnale, mis on tänu ettenägelike ja õigeaegsete, mõnel juhul isegi radikaalsete meetmete rakendamisele 2008.–2009. aasta majanduskriisi järel muutunud Euroopas selleks ülemäärasest valitsemissektori võlast koormamata paigaks, kus majandus hoogsalt kasvab.
Loe rohkem
Millised faktorid mõjutavad Eesti, Läti ja Leedu energiapoliitikat ning millised on hetkel peamised Balti riikide energiajulgeolekualased väljakutsed?
Loe rohkem
2007. aastal valmis Rootsi ja Norra eestvedamisel raport kaitsekoostöö võimalustes. Soome meedias esmalt tõstatatud süüdistused, justkui oleks Soome sellest Põhjamaade ühisinitsiatiivist välja jäetud, olid siiski asjata, sest raporti tulemustega ühines ka Soome.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
