Põhja-Balti regioon

Rootsi ja Soome kaitsekoostöö: kuidas sellest asja saaks

Venemaa rünnak Ukraina vastu on muutnud Põhja-Euroopa julgeolekudebati paradigmat. Kadunud on soovmõtlemine sõbralikust Venemaast, kes soovib rahumeelses koostöös oma naabritega integreeruda. Selle asemel kasvab põhjamaades toetus üha tihedamale seotusele NATO-ga. Võimalik, et saabunud on ajalooline võimalus muuta traditsiooniliselt neutraalsete Rootsi ja Soome julgeolekusuunitlust.

Loe rohkem

NATO laienemine: stabiilsuse ja vabaduse laiendamise strateegia

2014. aastal on mitu NATO ajaloolise külma sõja järgse Kesk- ja Ida-Euroopasse laienemisega seonduvat aastapäeva. 15 aasta eest, 1999. aasta kevadel said Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari – kes said liitumiskutse 1997. aastal Madridi tippkohtumisel – esimesteks postkommunistlikeks riikideks NATO ridades. Kümne aasta eest, 2004. aasta märtsis toimus ulatuslikem NATO laienemine – 2002. aasta Praha tippkohtumisel välja kuulutatud „Suure paugu“ laienemisringi tulemusena ühinesid alliansiga Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

Loe rohkem

Baltikumi energiaühenduste kaardid

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) eesmärkide hulka kuulub Eesti ja Euro-Atlandi kogukonna julgeoleku jaoks kriitilise tähtsusega teemade avalik käsitlemine ning selles valdkonnas strateegilise mõtlemise edendamine. Sellega seoses on RKK-l hea meel esitleda Balti piirkonna energiaühenduste kaartide seeriat, mis kajastab nii nafta-, gaasi- kui ka elektrivõrke. Põhjaliku algupärase uurimistöö tulemusel koostatud kaartidel on täpselt ja selgelt esitatud kõik olemasolevad ja kavandatavad torujuhtmed ja elektriliinid, mis sisenevad Eestisse, Lätisse ja Leetu ning nendest riikidest väljuvad. Tähelepanu väärib asjaolu, et kaartidel on toodud ajakohane info iga ühenduse ja rajatise tüübi ja võimsuse kohta (uuendatud 22.07.2013).

Loe rohkem

Baltikumi, Põhjala ja USA koostöö demokraatlike muutuste kaasatoomiseks

Pärast 20 aasta möödumist Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest torkab Põhjala-Baltikumi piirkond Euroopas silma oma edukuse poolest. 1990. aastate alguses paljude poolt võimalike pingeallikatena käsitatud Balti riigid on kujunenud stabiilseteks demokraatlikeks riikideks, mis on leidnud endale kindla koha Lääne institutsioonides. Piiride avamine ning inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine on kasu toonud kogu piirkonnale, mis on tänu ettenägelike ja õigeaegsete, mõnel juhul isegi radikaalsete meetmete rakendamisele 2008.–2009. aasta majanduskriisi järel muutunud Euroopas selleks ülemäärasest valitsemissektori võlast koormamata paigaks, kus majandus hoogsalt kasvab.

Loe rohkem

Põhjamaade kaitsekoostöö uues kuues

2007. aastal valmis Rootsi ja Norra eestvedamisel raport kaitsekoostöö võimalustes. Soome meedias esmalt tõstatatud süüdistused, justkui oleks Soome sellest Põhjamaade ühisinitsiatiivist välja jäetud, olid siiski asjata, sest raporti tulemustega ühines ka Soome.

Loe rohkem

Sõda miinus Stalin

Moskvas töötatud aastate jooksul – ja aeg-ajalt hiljemgi – olen ikka sattunud Venemaa poliitikutega ajaloo üle vaidlema. Võtmeküsimuseks teadagi see, kas Eesti okupeeriti või mitte. Ning sageli on juhtunud, et vestluse edenedes tuleb teine pool lõpuks lagedale väitega, et «mitte meie ei okupeerinud teid, vaid bolševikud okupeerisid meid mõlemaid. Nad tegid vene rahvale rohkemgi kahju kui kõigile teistele. Me oleme saatusekaaslased, nii et ärge teie meid süüdistage!»

Loe rohkem