Peaminister Jüri Ratas ütles venekeelsete Kõrgemate riigikaitsekursuste osalejate ees esinedes, et meie julgeolek algab eelkõige perekonnast ja turvalisest kodukandist.
Loe rohkem
Küberründe ja elektroonilise sõjapidamise vahenditega oleks relvastatud konfliki puhul võimalik Balti riigid ülejäänud NATO riikidest eraldada, selgub Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse raportist, mis käsitleb Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimekuse arengut.
Loe rohkem
Täna tutvustab rahvusvaheline kaitseuuringute keskus (RKK) oma koosseisuvälise teaduri Roger N. McDermotti raportit Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimetest ja arengutest.
Loe rohkem
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu andis venekeelsele Ameerika Häälele kommentaari USA asepresidendi Mike Pence’i peatsest visiidist Eestis.
Loe rohkem
USA president Donald Trump on pidevalt rõhutanud, et USA kulutab „ebaõiglaselt“ suure osa oma kaitse-eelarvest – mis on maailmas konkurentsitult suurim ja moodustas 2016. aastal ligikaudu 600 miljardit dollarit – Euroopa kaitsmisele. Samas ei ole tema väitel enamik Euroopa liitlastest täitnud (või koguni võtnud kohustust hakata lõpuks täitma) NATO nõuet, mille kohaselt peavad liidu liikmed kulutama kaitsemeetmetele vähemalt kahele protsendile oma SKTst.
Loe rohkem
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurid Riina Kaljurand ja Tony Lawrence kohtusid Nyborgi gümnaasiumi õpilastega.
Loe rohkem
NATO peasekretär kindral Jens Stoltenberg avaldas eelmisel kuul oma aastaaruande, mis sisaldab kõige värskemaid andmeid liitlaste kaitsekulutuste kohta.
Loe rohkem
2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis vastu võetud otsust suurendada Balti riikides ja Poolas liitlaste kohalolekut peeti Poolas ülimalt oluliseks. Kaitseminister Antoni Macierewicz rõhutas, et see otsus on ajaloolise tähtsusega ning jääb alla üksnes otsusele Poola NATO liikmeks võtta. 2017. aasta jaanuaris hakkasid NATO idatiiva tugevdamise kava täitmise raames Lääne-Poolas asuvasse Zagani sõjaväebaasi saabuma USA tankid ja üksused.
Loe rohkem
Hiljutisel WIN/Gallup Internationali küstilussel selgus, et nelja NATO liikmesriigi, nimelt Bulgaaria, Kreeka, Sloveenia ja Türgi vastajad eelistaksid sõjalise ohu korral oma liitlasena pigem Venemaad. Ehkki sellist tulemust ei saa pidada ei täiesti üllatavaks ega ka üldisemalt laiendatavaks, väärib see ometi tähelepanemist meenutusena, et nii tihti kõlavatesse kinnitustesse NATO ühtsusest tuleb suhtuda teatava ettevaatusega.
Loe rohkem
Viimasel kümnendil on kujunenud uus reaalsus, mis on põhjalikult halvendanud Euro-Atlandi ruumi julgeolekuolukorda. Venemaa järgib aina agressiivsemat läänevastast revisionistlikku poliitikat ning on kerkinud taas otseseks ja avalikuks ohuks NATOle. See käib eriti alliansi idatiiva, sealhulgas Balti riikide ja Poola kohta. NATO tervikuna on Venemaast üüratult tugevam sõjaliselt ja eriti majanduslikult. Kuid Läänemere piirkondlikus kontekstis on pilt sootuks teistsugune ilmselge tavajõudude tasakaalu puudumise ning mõningate Venemaa arvates talle eriti geograafiliselt ja ajaliselt eeliseid andvate tingimuste tõttu.
Loe rohkem
Loe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
