Kui Eesti otsustaks oma kaitsejõud täielikult likvideerida, räägiks kümne aasta pärast peaminister sellest, kuidas Eesti on viie rikkama SRÜ riigi hulgas, piltlikustab kaitseuuringute keskuse analüütik Kaarel Kaas Postimehe arvamusportaalis, mis juhtuks, kui Alar Tammingu idee kaitseväe kaotamisest teoks saaks.
Loe rohkem
Alates 1990. aastate keskpaigast on tehtud mitmeid Vene sõjaväe reformimise ja moderniseerimise katseid. Kõik need jõupingutused on aga jäänud kas paberile, raugenud või päädinud marginaalsete ümberkorraldustega, nagu erinevate relvaliikide ühendamine ja ümberallutamine, eksisteerivate sõjaväeringkondade vastutusalade muutmine või püüe suurendada kutseliste sõjaväelaste hulka. Põhjapanevate ja põhimõtteliste muudatusteni pole jõutud kunagi ning nõnda kujutasid Vene relvajõud endast kuni 2008. aasta sügiseni Nõukogude armee vähendatud koosseisudega koopiat.
Loe rohkem
Valitsus on esitanud Riigikogule 2012. aasta riigieelarve eelnõu, mille kohaselt eraldatakse sõjaliseks riigikaitseks summa, mis võrdub 2%-ga SKT-st. Otsus langetati juba 1990ndate aastate lõpus, kuid alles nüüd viiakse see täide. Tegemist on seetõttu märkimisväärse sündmusega.
Loe rohkemLoe Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse välispoliitika ajakirja Diplomaatia.
Diplomaatia aitab lahti selgitada rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasju.
