Julgeoleku planeerimine

Edasi või tagasi?

Viimastel nädalatel on mitmed endised kõrged piirivalvurid ja kaitseväelased kritiseerinud Kaitseväes ja piirivalves läbi viidud põhimõttelisi muudatusi. Septembri alguses toimunud Kaitsepolitseiameti töötaja Eston Kohveri röövimine Venemaa eriteenistuste poolt Eesti territooriumilt vallandas laiema arutelu riigipiiri valvamise üle. Samaaegselt on Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu taas tõstatanud küsimuse Eesti kaitsevõimest ja Kaitseväe juhtimiskorraldusest.

Loe rohkem

Kaks kärbest

Juuni alguses otsustas Eesti valitsus alustada läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide Javelin hankimiseks. Ühest küljest võib tunduda, et tegemist on pelgalt ühe uue relvasüsteemi hankega asendamaks külma sõja ajal toodetud mõnevõrra vananenud varustust. Aga hankel on mitu tähendust.

Loe rohkem

Krimmi sündmuste õppetunnid Eesti riigikaitsele

2014. aasta veebruari lõpus toimunud Krimmi annekteerimine tõstatab rea küsimusi Eesti kaitselahendi adekvaatsusest. Krimmis paiknenud strateegiliselt tähtsad objektid hõivati Vene Föderatsiooni vägede poolt väga kiiresti. Eelmisel aastal kinnitatud riigikaitse arengukava kohaselt on Eesti kiirreageerimisvõime puudulik. Arengukavas kavandatud lahendused ei kõrvalda aga põhilist probleemi: agressiooni puhkemisel ei pruugi kaitsevägi olla suuteline reageerida piisavalt kiiresti ja piisavas mahus, kuna reservväe mobiliseerimine on aeganõudev.

Loe rohkem

Avar julgeolek ja riigikaitse

Eestis hakkas Vabariigi Valitsus evitama riigikaitse laia käsitlust 2010. aastal. Vastavalt riigikaitse strateegiale on lähiajal kavas valitsusele heakskiitmiseks esitada Riigikaitse arengukava 2013–2022 mittesõjalised osad, kus käsitletakse esimest korda koordineeritult riigi sõjalist kaitset ja riigikaitseks vajalikke mitte-sõjalisi tegevusi.

Loe rohkem

Palagan Nursipalu harjutusvälja ümber

Kolmapäeval, 10. oktoobril 2013 kajastati saates „Terevisioon“ valimisvõitlust Võrumaal. Ekslikult käsitleti „kaitseväe harjutusvälja laiendamist“ kui küsimust, mille puhul kohalikul omavalitsusel on võimalik harjutusvälja arendamist põhimõtteliselt lubada või keelata. Tegelikult ollakse täna olukorras, kus kõik põhimõttelised otsused on Eestis kehtivaid seadusi järgides Vabariigi Valitsuse poolt ammu tehtud ja alles on jäänud vaid valik lõputu õuduse ja kõiki osapooli rahuldava (mitte rõõmustava) kompromissi vahel.

Loe rohkem

Kaarel Kaas: kui Eestil poleks kaitset

Kui Eesti otsustaks oma kaitsejõud täielikult likvideerida, räägiks kümne aasta pärast peaminister sellest, kuidas Eesti on viie rikkama SRÜ riigi hulgas, piltlikustab kaitseuuringute keskuse analüütik Kaarel Kaas Postimehe arvamusportaalis, mis juhtuks, kui Alar Tammingu idee kaitseväe kaotamisest teoks saaks.

Loe rohkem