Pühapäeval 14. detsembril 2014 edastas uudisteagentuur Interfax Venemaa julgeolekuteenistuse FSB väite, et Eesti Kaitsepolitseiameti töötaja oli 20 aastat nende agent. Uno Puusepp olevat üks vähestest endistest KGB ohvitseridest, kes peale Eesti taasiseseisvumist võeti tööle kapo tehnilisse teenistusse. Puusepp jäi 2011. aastal pensionile.
Loe rohkem
Viimastel nädalatel on mitmed endised kõrged piirivalvurid ja kaitseväelased kritiseerinud Kaitseväes ja piirivalves läbi viidud põhimõttelisi muudatusi. Septembri alguses toimunud Kaitsepolitseiameti töötaja Eston Kohveri röövimine Venemaa eriteenistuste poolt Eesti territooriumilt vallandas laiema arutelu riigipiiri valvamise üle. Samaaegselt on Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu taas tõstatanud küsimuse Eesti kaitsevõimest ja Kaitseväe juhtimiskorraldusest.
Loe rohkem
Konverentsil “Eesti julgeolek 2014: minu panus” arutati, kuidas peaks praeguses julgeolekuolukorras muutuma õiguslik ruum, et vastata konfliktide keerulisele iseloomule, vahendasid ERRi raadiouudised.
Loe rohkem
Juuni alguses otsustas Eesti valitsus alustada läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide Javelin hankimiseks. Ühest küljest võib tunduda, et tegemist on pelgalt ühe uue relvasüsteemi hankega asendamaks külma sõja ajal toodetud mõnevõrra vananenud varustust. Aga hankel on mitu tähendust.
Loe rohkem
2014. aasta veebruari lõpus toimunud Krimmi annekteerimine tõstatab rea küsimusi Eesti kaitselahendi adekvaatsusest. Krimmis paiknenud strateegiliselt tähtsad objektid hõivati Vene Föderatsiooni vägede poolt väga kiiresti. Eelmisel aastal kinnitatud riigikaitse arengukava kohaselt on Eesti kiirreageerimisvõime puudulik. Arengukavas kavandatud lahendused ei kõrvalda aga põhilist probleemi: agressiooni puhkemisel ei pruugi kaitsevägi olla suuteline reageerida piisavalt kiiresti ja piisavas mahus, kuna reservväe mobiliseerimine on aeganõudev.
Loe rohkem
Vabariigi Valitsuse poolt 2013. aasta jaanuaris kinnitatud riigikaitse arengukava 2013–2022 ei käsitlenud kõiki riigikaitses kaasa löövate ministeeriumide ja riigiasutuste tegevust.
Loe rohkem
Eestis hakkas Vabariigi Valitsus evitama riigikaitse laia käsitlust 2010. aastal. Vastavalt riigikaitse strateegiale on lähiajal kavas valitsusele heakskiitmiseks esitada Riigikaitse arengukava 2013–2022 mittesõjalised osad, kus käsitletakse esimest korda koordineeritult riigi sõjalist kaitset ja riigikaitseks vajalikke mitte-sõjalisi tegevusi.
Loe rohkem
Kolmapäeval, 10. oktoobril 2013 kajastati saates „Terevisioon“ valimisvõitlust Võrumaal. Ekslikult käsitleti „kaitseväe harjutusvälja laiendamist“ kui küsimust, mille puhul kohalikul omavalitsusel on võimalik harjutusvälja arendamist põhimõtteliselt lubada või keelata. Tegelikult ollakse täna olukorras, kus kõik põhimõttelised otsused on Eestis kehtivaid seadusi järgides Vabariigi Valitsuse poolt ammu tehtud ja alles on jäänud vaid valik lõputu õuduse ja kõiki osapooli rahuldava (mitte rõõmustava) kompromissi vahel.
Loe rohkem
Eesti kaitseministeeriumi palvel koostatud taustapaberis uuritakse Eesti territooriumil toimuva konflikti kulukuse hindamise võimalikkust ja pakutakse välja metodoloogia taolise konfliktiga seotud otseste sõjaliste kulude väljaarvutamiseks.
Loe rohkem
Uues kaitseväe arengukavas on tervitatav Kaitseliidule suurema rolli andmine, kuid selleks, et organisatsioon suudaks edukalt täita uusi ülesandeid, vajab ta märkimisväärselt elukutselist lisapersonali.
Loe rohkem