Euroopa Liit

Pariisi terrorirünnakute väljakutsed Euroopale

13. novembri rünnak Pariisis on kõige surmavam terrorirünnak Euroopa pinnal pärast Londoni ja Madridi sündmusi ligi kümme aastat tagasi. Prantsusmaa president François Hollande on kuulutanud, et tegu oli sõjalise rünnakuga ja et Prantsusmaa plaanib hävitada Daeshi ehk nn Islamiriigi või ISILi (Islamiriik Iraagis ja Suur-Süürias). ISILi vastu võitlemise kõrval on oluline tõsta riigisisest julgeolekut ja kaitsta kõiki Euroopa kodanikke ühes euroopalike väärtustega, et vältida sarnaste rünnakute kordumist.

Loe rohkem

Kreeka visandid Eesti huvide taustal

Euroopa 1848. aasta revolutsioonide kohta on öeldud, et sellal pidanuks Euroopa ajalugu pöörduma, aga ei pöördunud. On’s Kreeka kriis samasuguse tähendusega? Kas Euroopa ajalugu pöördub, ja kui pöördub, siis mis suunas? Kuidas mõjutab Kreekas toimuv Eestit ja missugused on Kreeka võimalikud stsenaariumid? Ülima tõenäosusega oleme pöördepunktis, sestap on alati võimalus pöörata üles, alla, vasakule, paremale, seista või keerata tagasi. Et Kreeka võrrandis on muutujaid lihtsalt väga palju, katsugem keskenduda geopoliitilistele aspektidele, mida muidugi ei saa täielikult lahutada majanduslikest.

Loe rohkem

Küberjulgeoleku parandamine: NATO ja EL

Elutähtis taristu ja olulised teenused, millest sõltub tänapäeva majanduselu, tuginevad järjest rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT). Suurem osa ülemaailmseid, Atlandi-üleseid ja piirkondlikke rahvusvahelisi organisatsioone (ÜRO, NATO, EL, G8, OSCE, OECD, ITU, ICANN, AL, ASEAN, OAS jt) on rakendanud eeskirju ja vahendeid tegelemaks aina keerukamaks muutuvate küberrünnakutega elutähtsa taristu ja teenuste vastu. Käesolevas analüüsis võrreldakse NATO ja ELi lähenemist küberjulgeolekule.

Loe rohkem

Valimistejärgne Kreeka

Nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide turud hingasid kergendatult pärast kaine mõtlemisega Antonis Samarase ja tema erakonna Uus Demokraatia võitu eelmisel pühapäeval toimunud Kreeka parlamendivalimistel, kuid samas osutab kohe valimistele järgneva kiire tururalli ärajäämine sellele, et ees seisab tõsine töö. Kreekal võis küll õnnestuda vältida enesetappu, lükates tagasi Syriza partei ettepanek ilmselgelt välja pressida ELilt kokkuhoiunõudmiste vähendamine, aga Kreeka valijad tegid samas kõigile puust ja punaselt selgeks, et nad ei kavatse eales vastu võtta ELi abiprogrammi memorandumit selle praegusel kujul. Tänaval toetavad selliseid meeleolusid needsamad anarhistid, kes on muutnud Ateena ülikooli politseinike jaoks suletud alaks. Isegi vastutustundlik Samaras ei saanud jätta valijatele lubamast, et tema poolt juhitav valitsus hakkab taotlema kokkuhoiutingimuste pehmendamist.

Loe rohkem