RKK toob järgnevate nädalate jooksul lugejateni artiklisarja “Balti riikide julgeolek ja Saksamaa”.
Saksamaa on üks Balti riikide tähtsamaid liitlasi. Saksa toetus oli ülioluline, kui Eesti, Läti ja Leedu valmistusid Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saama. Sellest ajast saadik on Saksamaa nendes organisatsioonides vedanud eest poliitikat, mis on tihedas kooskõlas Baltimaade huvidega, nt Venemaa-vastaste sanktsioonide säilitamine pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt. Kaitsevaldkonnas on Saksamaa olnud üks aktiivsemaid panustajaid Balti õhuturbesse, ta on NATO tugevdatud kohalolekut Leedus tagav raamriik ning sellesama raamriigi kontseptsiooni alusel aidanud kaasa NATO suutlikkuse suurendamisele.
Ent samal ajal on Baltimaadel Saksamaa käitumist raske mõista. Riik on jätkanud dialoogi ja koostööd Venemaaga, mida baltlased on sageli pidanud viljatuks või isegi ohtlikuks. Saksamaa on tugevalt toetanud Nord Streami gaasijuhtme projekte, hoolimata Balti riikide selgelt väljendatud vastuseisust. Saksamaa sõjaline panus Euroopa julgeolekusse pole olnud vastavuses riigi majandusliku ja poliitilise mõjuvõimuga, ning lubatud kaitsereformid on graafikust maja jäänud, nõrgendades NATO heidutushoiaku usutavust.
Angela Merkeli tagasiastumine ja Saksamaa uue valitsuse moodustamine kantsler Olaf Scholzi juhtimisel annab võimaluse mõtiskleda Saksamaa rolli üle Balti regiooni julgeolekus, arvestades, et Balti riigid sooviksid näha selle suurenemist. Artiklisarjas vaatleme Saksa-Balti julgeolekusuhteid eri nurkade alt, sealhulgas NATO, Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning Saksamaa kahepoolsed suhted USA ja Venemaaga.
Sarja sissejuhatavas artiklis toob Tom Rostoks üldjoontes välja, kuidas Eesti, Läti ja Leedu meelest peaks Saksamaa Balti riikide julgeolekusse panustama ning hindab väljavaateid selle saavutamiseks.
Sarja teises osas teeb Justinas Juozaitis sissevaate Saksamaa panusele NATOsse Balti riikide vaatenurgast ning arutleb selle üle, milliseid muutuseid võib kaasa tuua kantsler Olaf Scholzi ametisse asumine.
Kolmandas artiklis uurivad Margarita Šešelgytė ja Emilė Indrašiūtė Saksamaa lähenemist Euroopa Liidu ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, vaatlevad Euroopa strateegilise autonoomia laiemat küsimust ning kaaluvad, kas Saksamaa poliitika ühtib Balti vaadetega.
Neljandas osas vaatleb Marko Mihkelson lähemalt Saksamaa kahepoolsete suhete tähendust ja analüüsib Saksamaa ja USA omavahelisi suhteid.
