Hoolimata ulatuslikest sanktsioonidest, kurnavast islamirevolutsioonist ja sõjast Iraagiga on Iraan suutnud viimastel aastakümnetel nullist üles ehitada iseseisva kaitsetööstuse ja näidata arvestatavat võimsust relvasüsteemide tootmisel. Edu algas kolmanda põlvkonna hävitajate ja tankide lihttehnoloogilise pöördprojekteerimisega ning nüüdseks on jõutud suure täpsusega pikamaa ballistiliste rakettide tootmiseni.
Kuigi Teheran on eksportinud relvi 435 miljoni dollari väärtuses, ei ole relvamüük riigi jaoks tuluallikas, vaid välispoliitiline vahend oma liitlaste ja esindajate toetamiseks lähinaabruses ja mujalgi. Relvade tarnimine Venemaale on aga hoopis iseasi ja võib anda märku Moskva meeleheitest ja suutmatusest saavutada Ukrainas oma sõjalisi eesmärke. 2022. aastal avanes Teheranil lõpuks võimalus oma vanale relvavennale midagi tagasi anda, kui kurnatud ja keerulises olukorras Vene armee taotles – ja kohe ka sai – mehitamata lahingulennukeid, mida kasutatakse praegu tsiviiltaristu ründamiseks.
Edasine majanduskoostöö kahe paariariigi vahel võib laieneda ka (tuuma)tehnoloogiale, mis on siiani Teherani nõrk koht. Kuni kestab Ukraina sõda, on Kremlil usaldusväärne partner, kes suudab lühikese etteteatamisega tarnida kõikvõimalikke relvi.
Lae alla ja loe (inglise keeles): Iran’s Defence Industry (PDF)
