juuni 30, 2022

EVI/RKK võõrustas ümarlauaarutelu Hiina-Venemaa suhetest ja globaalsest julgeolekuolukorrast

Hr James Sherr OBE ja Dr Matthew D. Johnson. 20 Juuni, RKK.
Hr James Sherr OBE ja Dr Matthew D. Johnson. 20 Juuni, RKK.

20. juunil toimus Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses suletud ümarlauavestlus, mis kandis pealkirja „Hiina, Venemaa ja uus külm sõda?“ Arutati Hiina-Venemaa partnerluse sügavust ja ulatust Ukrainas toimuva sõja taustal. Ümarlaua arutelul kõnelesid Dr Matthew D. Johnson ja James Sherr. Ettekandeid analüüsisid ning kommenteerisid Dr Ivo Juurvee ja Frank Jüris.

Hiina win-win strateegia on Ukrainas toimuva sõja valguses täielikult päevavalgel. Konflikt on Lääne tähelepanu viinud Ukrainale ning Venemaa sõltuvus Hiinast on Lääne sanktsioonide mõju tõttu Venemaa majandusele aina kasvanud.

Hiina-Venemaa suhet võib kirjeldada kui strateegilist joondumist, kuid mitte strateegilist liitu. Kesk-Aasias on riikidel vastanduvad huvid ja nad ei usalda teineteist. Näiteks hiljuti arreteeriti Venemaal kaks Hiina spiooni. Siiski on rahvusvahelisel areenil nende eesmärk jätkuvalt sama – vastanduda Läänele. Selle eesmärgi saavutamiseks on kasulik näida ühtse rindena. Venemaa agressiivsed ja vaenulikud jutupunktid sobituvad Hiina narratiiviga, mille kohaselt kujutatakse Läänt ja eriti USAd halvas valguses. Hiina meedia võimendab Venemaa propagandat, kuna lääneriigid on keelanud suure osa Venemaa väljaannetest, jättes Hiina võrgustikud oma sisu jagamise ainsaks variandiks.

Lisaks sellele on Venemaa valmis saama Hiina varustamispiirkonnaks. Hiljuti avati kilomeetri pikkune sild üle Amuuri (Heilongjiang) jõe, mis ühendab Ida-Venemaa linna Blagoveštšenski Hiina linna Heihega. Sild võimaldab Hiinale hõlpsat ligipääsu Venemaa Kaug-Itta ja suurendab Hiina mõju kohalikule majandusele. Teine märkimistväärt areng kahe riigi sõltuvussuhte ja majandussidemete süvenemisel on Venemaa praegune staatus Hiina suurima naftavarustajana. See annab Hiinale eelise Venemaalt nafta, gaasi või muude ressursside kauplemisel.

Kõik need tegurid võivad Hiina majandusele anda tugeva tõuke. Hiina juhtkond on mures oma ressurssidega varustatuse tagamise pärast. Samuti on Hiina tugevalt keskendunud haruldastele muldmetallidele, mille kohta Eestil on märkimisväärsed teadmised. Eesti ohuhinnangud Hiina osas on seega muutunud väga oluliseks ja neid tuleb läbi viia iga kord, kui strateegiliselt olulised ettevõtted ja infrastruktuur (sh digitaalne) satuvad Hiina kontrolli alla.

Kõnelejad:

Dr Matthew D. Johnson on Hiina eliidi poliitika, strateegilise mõtlemise, propaganda ja mõjutustegevuse ekspert. Tema uuringuid Hiina taristulistest ambitsioonidest Balti regioonis toetavad Eesti Välispoliitika Instituut RKK-s ja USA Välisministeeriumi Fulbrighti Spetsialisti Programm.

James Sherr OBE on enam kui 25 aastat nõustanud Lääneriikide valitsusi Venemaa Föderatsiooni välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikatest. Lisaks on ta 1995. aastast nõustanud järjepidevalt Ukraina kaitse- ja julgeolekustruktuure.

 

 

Loe lisaks: EVI ja Tallinna Ülikooli Fulbrighti Programmi koostööprojekt jõudis finišisirgele

Kategooriates: Sündmused